# Sisuloomisjuhised
# Sisu uuendamise põhimõtted
Koolide õppematerjalide loomine ja eriti õppekavade loomine on aeglane ja liialt harva toimuv protsess. Et täna loodud IT-õppekavad ja -materjalid poleks juba homme lootusetult vananenud, võib kasutada erinevaid stateegiaid:
# Pidev uuendamine
Käesolev projekt uurib võimalusi kiirendada õppematerjalide loomist ja uuendamist, kasutades tarkvaraloomise kogemusi, tuues sisse iga-aastased õppematerjali järgud ehk release'd mis baseeruvad järgnevatel Giti versioonihalduse harudel ehk branch'idel:
# master
haru
Siin toimub jooksvate täienduste ja paranduste sisseviimine, siin harus on alati materjalide värskeim versioon. Haru on mõeldud õppematerjali loojatele (mitte õpilastele ega õpetajatele).
# 2011.x
haru
Haru on mõeldud õppekava koostajatele versioonide võrdlemise alguspunktiks.
# 2020.x
haru
Selles harus 2020. aasta kevadel toimuva eksami õppematerjal. Haru on mõeldud õpilastele ja õpetajatele eksami ettevalmistuseks.
Harust lõigatakse regulaarseid uuendatud pisijärke ehk minor release'sid, näiteks 2020.0
, 2020.1
, 2020.2
jne. Pisijärgud ei muuda olulisel määral materjali sisu ega nõua lisaõpet, pigem on tegu vormistuse või keelevigade parandamise, tekstitäiendustega jne.
# 2021.x
(tulekul)
Selles arus 2021. aasta kevadel toimuva eksami õppematerjal. See on mõeldud õpetajatele enese täiendamiseks.
# Ajatud materjalid
IT-materjalid ei vanane ühe kiirusega: kui kõik mis puudutab mobiilseadmete või veebiarendusega seonduvat muutub ülikiiresti, siis Interneti baasprotokollid või kasutajate psühooloogilised omadused mitte nii kiiresti.
Kui kirjutada õppekava küsimused üldisemaks, rääkides küll põhimõistetest, kuid puudutamata konkreetset tehnoloogiat, saab materjale ajaproovile vastupidavamaks muuta.
Näide liialt spetsiifilisest õppekava teemast:
Õppekava
Tuua välja tugevad ja nõrgad küljed juurutusmeetoditel nt suur pauk, samm-sammult, pakettmudeliga (CORE mudel), üksuste kaupa (rollouts) meetodil.
Sama teema üldistatuna:
Õppekava
Tuua välja eri juurutusmeetodite deployment methods tugevad ja nõrgad küljed
# Ajaloo ilu
Materjalide uuendamisel tasub jälgida ka seda, et aegunud materjal pole tingimata halb materjal. Mitmed asjakohasuse kaotanud peatükid võib koondada ajaloo-peatükkidesse mis pole hindamisel kohustuslikud, kuid aitavad mõista tehnoloogia arengupõhjusi ning annavad edasi kadunud ajastu vaimu.
Vananenud materjal on soovitav paigutada eraldi sektsiooni ja selgelt märgistada vananemisteade ehk deprectiation notice. Õppematerjali edasistes versioonides saab vananenud materjali kustutada.
Vaata ka kuidas vormistada vananenud materjali lõiku.
# Sisu vormindamine
Õppematerjalid on vormindatud Markdownis, lihtsas tekstipõhises dokumentatsiooniformaadis https://guides.github.com/features/mastering-markdown/
# Pealkirjad
Õppematerjalide pealkirjade struktuur jälgib EUCIP õppekava struktuuri, st esimesed kolm pealkirjataset on numereeritud vastavalt õppekavale.
Neljas ja viies pealkirjatase on numereerimata ja vabamalt struktureeritav:
# A.1 Mooduli pealkiri
## A.1.1 Alammooduli pealkiri
### A.1.1.1 Alateema pealkiri
#### Pealkiri
##### Alapealkiri
# Lingid
Linke saab vormistada järgnevalt:
Siin on tavalink: https://google.com
Siin on [pealkirjaga link](https://google.com)
annab tulemuseks
Siin on tavalink: https://google.com
Siin on pealkirjaga link
# Paks ja kaldkiri
**paks** ja _kaldkiri_
annab tulemuseks
paks ja kaldkiri
# Mõisted
Mõistete vormindamise jaoks soovitame järgmist formaati:
**Eestikeelne termin** ehk **_English term_** / **_ET_**
mis annab tulemuseks:
Eestikeelne termin ehk English Term / ET
# Koodinäited
Jooksva teksti sees leiduvad koodinäiteid saab vormindada `backtick` märkide abil: backtick
.
Pikemaid koodinäiteid saab luua nii:
```js
console.log("Hello World!")
```
kus js
on soovitud programmeerimiskeele nimi. Kõikide toetatud keelte nimistu asub siin: https://prismjs.com/#supported-languages
Koodi vormindamise kohta vaata lisaks https://vuepress.vuejs.org/guide/markdown.html#line-highlighting-in-code-blocks
# Nimistud
Nimistuid saab vormindada lihtsal nii:
- Esimese
- Taseme
- Nimistu
- Teise
- Taseme
- Nimistu
annab tulemuseks:
- Esimese
- Taseme
- Nimistu
- Teise
- Taseme
- Nimistu
# Mitmerealised nimistud
Mitmerealiste nimistute puhul tuleb kasutada taandridu kahe tühikuga ning kasutada reavahet nimistu liikmete vahel:
- **Esimene**
nimistu
element
- **Teine**
nimistu
element
annab tulemuseks:
Esimene
nimistu
elementTeine
nimistu
element
# Tsitaadid
Tsitaadid saab vormistada järgnevalt:
> I’m actually as proud of many of the things we haven’t done as the things we have done.
_Steve Jobs_
annab tulemuseks:
"I’m actually as proud of many of the things we haven’t done as the things we have done."
Steve Jobs
# Tabelid
Tabeleid saab vormindada tekstina:
| veeru pealkiri 1 | veeru pealkiri 2 |
| ---------------- | ---------------- |
| veerg 1 rida 1 | veerg 2 rida 1 |
| veerg 1 rida 2 | veerg 2 rida 2 |
annab tulemuseks:
veeru pealkiri 1 | veeru pealkiri 2 |
---|---|
veerg 1 rida 1 | veerg 2 rida 1 |
veerg 1 rida 2 | veerg 2 rida 2 |
# Pildid
Pildid salvestatakse ./images
kataloogi, soovituslik pildiformaat on PNG ja jälgitagu et pildi suurus ei ületaks 300kb
. Failinime alguses peab olema mooduli tähis ning failinimi tohib sisaldada ainult ladina väiketähti, numbreid ja _ märki.
Pilte saab sisusse lisada järgnevalt:

_siia tuleb pildiallkiri_
Õppematerjalides leidub-siin seal ka lehekülje teksti sisse kodeeritud pilte kuid edaspidi on need plaanis kõik eraldi pildifailideks salvestada.
# Vananenud materjal
Vananenud materjalid saab märgistada järgnevalt:
::: vananenud
#### Muud veebitehnoloogiad
Lisaks AJAX-ile on laialt kasutusel sellised tehnoloogiad nagu Flash ja selle konkurent Microsofti Silverlight.
:::
annab tulemuseks:
Vananenud materjal
# Muud veebitehnoloogiad
Lisaks AJAX-ile on laialt kasutusel sellised tehnoloogiad nagu Flash ja selle konkurent Microsofti Silverlight.
# Õppekava
Viiteid õppekavale saab märgistada järgnevalt:
::: oppekava
Kirjeldada organisatsioone ja olulisemaid struktuure nt puustruktuur, kammstruktuur, juriidiline vorm nt mittetulundusühing, partnerlus; suurus nagu väikese ja keskmise suurusega ettevõte, korporatsioon.
:::
annab tulemuseks:
Õppekava
Kirjeldada organisatsioone ja olulisemaid struktuure nt puustruktuur, kammstruktuur, juriidiline vorm nt mittetulundusühing, partnerlus; suurus nagu väikese ja keskmise suurusega ettevõte, korporatsioon.
# Probleem
Probleeme saab märgistada järgnevalt:
::: probleem
Õppematerjal ei vasta õppekavas püstitatud küsimustele
:::
Probleem
Õppematerjal ei vasta õppekavas püstitatud küsimustele
# Kordamisküsimused
::: kordamiskusimused
1. Kas tulu mittetaotleval ettevõttel võib tekkida kasum?
:::
- Kas tulu mittetaotleval ettevõttel võib tekkida kasum?