# A1 Organisatsioonid ja IKT rakendamine

Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised organisatsioonide ülesehituse, tomimise ja koostööpõhimõtete kohta, lisaks tutvud äriplaani ja äriprotsesside põhimõtetega. Samuti saad teada riigi rollist infosüsteemide loomisel.

# A.1.1 Organisatsioonide tüübid ja struktuurid

Selle alateema materjale läbi töötades saad teadmised organisatsioonide vormidest, struktuurist ja arenguvõimalustest.

# A.1.1.1 Organisatsioonide vormid

Organisatsiooniteooria kohaselt luuakse organisatsioonid mingite kindlate eesmärkide realiseerimiseks, kusjuures organisatsioon realiseerib oma eesmärke inimeste kaudu. Seega kujutab organisatsioon endast sobiva struktuuriga süsteemi, kus inimesed tegutsevad väljatöötatud plaanide alusel eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Ettevõtteid jaotatakse:

• tulutaotlevateks
• tulu mittetaotlevateks.

Tulutaotlevate organisatsioonide põhieesmärk (või vähemalt üks põhieesmärkidest) on omanikele kasumi teenimine, mis aktsionäride koosoleku vastava otsuse korral ka välja makstakse. Tulutaotlevad organisatsioonid jagunevad eraettevõteteks ja majandusühinguteks. Eraettevõtte esindajaks Eestis oleks füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Majandusühingud jagunevad isikuühinguks, ühistuteks e. kooperatiivideks ja kapitaliühinguteks. Isikuühingute hulka kuuluvad täis- ja usaldusühingud, mille eeliseks on suhteliselt lihtne asutamisvõimalus ja puuduseks täielik varaline vastutus ühingu majandustegevuse eest. Kapitaliühingute hulka kuuluvad osaühingud ja aktsiaseltsid, kus omanikud vastutavad majandustegevuse tulemuste eest oma aktsia või osakapitali suurusega.

Tänapäeva ettevõtted on jõudnud ettevõtluskapitalismist, kus eesotsas olid reeglina omanikud, uude faasi. Seda uut situatsiooni nimetatakse ärijuhtimislikuks kapitalismiks, kus omanikud on ettevõtete juhtideks palganud elukutselised juhid nn. managerid. Elukutseliste juhtide tekkimisega seati kahtluse alla kasumi kui ettevõtte ainsa lõppeesmärgi maksimeerimine.

Loomulikult tuleb silmas pidada kõikvõimalike efektiivsusnäitajaid, kui lisaks kasumi maksimeerimisele võib teatud situatsioonis ettevõttele osutuda olulisemaks maksimeerida hoopis:

• müügikäivet
• müügitulu
• kliendibaasi
• töötajate arvu jne.

Tulu mittetaotlevad organisatsioonid kasutavad oma kasumi põhikirjajärgsete eesmärkide realiseerimiseks ja omanikele dividende ei maksa. Tulu mittetaotlevate firmade hulka kuuluvad mittetulunduslikud sihtasutused (näit. EITSA), kirikud ja mitmesugused heategevusliku suunitlusega ettevõtted.

# A.1.1.2 Organisatsioonide jaotus

Käesolevas peatükis vaadeldakse tulutaotlevaid organisatsioone. Seega lähtudes tulutaotluse aspektist täidab ettevõte ühest küljest ärilisi ülesandeid.

Teisest küljest kannab ettevõtte ka sisemisi väärtusi, mis võivad tugineda:

• ettevõtte ajaloole
• immateriaalsele varale (leiutised, kaubamärk jne.)
• loodud ärisidemetele
• omandile
• infotehnoloogiliste lahenduste tasemele
• töötajate kõrgele kvalifikatsioonile jne.

Kõik need faktorid koos kujundavad välja organisatsioonikäitumise, mis omakorda on antud temaatika raamest väljuv uurimisvaldkond. Lisaks eelräägitud ettevõtete jaotamise võimalusele juriidiliste erinevuste ja omandisuhete alusel saab ettevõtteid jaotada ka tegevusvaldkondade, valitseva tootmisfaktori, toodangu iseloomu ja suuruse järgi.

Tegevusvaldkondade järgi jaotamisel lähtutakse valdavalt tootmisharulisest printsiibist ja põhiliste ettevõtetena võiks välja tuua:

• tööstusettevõtted
• kaubandusettevõtted
• transpordi- ja sideettevõtted
• pangandusettevõtted
• kindlustusettevõtted
• muud teenindusettevõtted.

Valitseva tootmisfaktori järgi saaksime ettevõtteid jagada:

• tööjõumahukad ettevõtted
• fondimahukad
• materjalimahukad
• teadusmahukad jne.

Toodangu iseloomu järgi või ettevõtteid jaotada:

• teenused osutavad ettevõtted (kaubandus, transport, side, pangandus, kindlustus jne.)
• toodangut andvad ettevõtted, mida võib omakorda jaotada hankivaks ja töötlevaks tööstuseks. Töötlevat tööstus jaotatakse omakorda tarbekaupu ja tootmisvahendeid tootvaks ettevõtluseks.

Tänapäevases globaliseeruvas maailmas toimub kahesugune areng, ühelt poolt nõuab suurte multinatsionaalsete kontsernide tekkimine ka tasemel infosüsteemide olemasolu. Teisest küljest, tänu infosüsteemide arengule, saab võimalikuks suurte ülemaailmsete kontsernide areng. Võib ainult ette kujutada, kuidas omal ajal Ida-India kompanii sarnased ettevõtted tegutsesid kui korraldused ja aruandlus tütar- ja emafirma vahel liikus laevadega ja operatiivinfoliikumine kestis kuid.

Kuigi majanduse arengutrendid viitavad selgesti suufirmade üha laiemale domineerimisele on kõik firmad alustanud kunagi väiksena. Väikefirma eelisteks on paindlikkus ja suhteliselt kiire reageerimisvõime muutuvatele turutingimustele. Samas on väikefirmade vajadus infosüsteemide järele tagasihoidlik piirdudes tihtipeale ainult raamatupidamise ja laoseisude arvestusega. Koos firmade arenguga kasvavad ka nõudmised infosüsteemide sisulisele ja tehnoloogilisele kvaliteedile. Keskmise suurusega firmade vajadused infosüsteemide järele on juba oluliselt suuremad. Suurfirmad, keda arvuliselt on oluliselt vähem kui väikeseid ja keskmisi ettevõtteid on muutuste suhtes palju jäigemad, samas on nende stabiilsus jälle oluliselt kõrgem ja nende vajadus infosüsteemide järgi on väga kõrge.

# A.1.1.3 Ettevõtete ülesehitus

Ettevõtte suurus määrab ära ka hierarhilise ülesehituse. Väga suurt tähelepanu pööratakse ettevõtte struktuuri ja ülesehituse probleemidele just suurtes ettevõtetes, kus korralduste ja aruandluse liikumise liinid püütakse väga selgelt paika panna.

Ettevõtete töö tulemuslikkus on samuti seotud nende suurusega, kuna suurematel ettevõtetel on tänu spetsialiseerumisele võimalik saavutada ka paremaid efektiivsusnäitajaid. Kõrgem spetsialiseerumine on võimalik aga mass- või seeriatootmise korral, seega säilitavad oma koha turumajanduses ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ja seda peamiselt individuaal- ja väikeseeria tootmisel. Järelikult suuremad organisatsioonid peavad suuremat tähelepanu pöörama ettevõttesisestele formaalsetele regulatsioonidele ja struktuursele ülesehitusele. Selleks, et kontsernid hästi toimiksid tuleb väga täpselt välja töötada nn. "käsuliinid", mis teatud määral meenutavad sõjaväelist struktuuri.

Tänapäeval on ettevõtte äärmiselt huvitatud paindlikkuse suurendamisest, õiguste ja vastutuse delegeerimisest madalamatele hierarhianivoodele ja selle realiseerimiseks väljatöötatud juhtimisstruktuure saame jaotada alljärgnevalt:

• liinisüsteem
• funktsionaalne juhtimissüsteem
• staabisüsteem,
• ristfunktsioonidega liinisüsteem e. mitmeliinisüsteem
• toote- või projektijärgne liinijuhtimissüsteem
• maatriksorganisatsioon.

# A.1.1.4 Info liikumine organisatsioonis

Kui vaadelda firma tegevust ostu-müügi tegevuse juures, siis iseloomustab seda suur infoliikumine ja kiirete logistiliste lahenduste vajadus. Suuri erinevusi pole ka siis kui ostetakse seadmeid või tellitakse projekte, olgu siis selleks kas või IT süsteemi projekteerimine. Vaatleme algul firma seisukohalt olulisemat tegevust e. oma toodangu müüki. Müügitegevus algab müügiosakonnast, mille töötajad on kas siis oma initsiatiivil (aktiivne müük) leidnud ostja või on ostja ise langetanud otsuse antud firma toodete kasuks. Selleks, et kaup vajalikus koguses, tähtajaks ja nõutud kvaliteediga jõuaks ostjani peab müügiosakond ostjapoolsete tellimuste alusel koostama müügikorralduse. Müügikorraldus edastatakse suuremate partiide korral laoteenistusele, väiksemate partiide korral võib korraldus liikuda tootmisega tegeleva allüksuse toodangu väljastamisega tegeleva töötajani. Saadud korralduse alusel valmistatakse kaup ette väljasaatmiseks (pakendatakse, purunemise või riknemise vältimiseks valitakse sobilik taara jne.).

Seejärel sõltuvalt maksetingimustest saadetakse kaup ostjale. Kui tegemist on ettemaksunõudega, siis kontrollitakse raamatupidamisest, kas raha on laekunud ja positiivse vastuse korral saadetakse kaup välja. Kui tegemist on väheväärtusliku kauba, pikaajalise ja/või usaldusväärse kliendiga, siis teatatakse raamatupidamisele, et kaup on teele saadetud ja palutakse väljastada arve. Reaalsuses liiguvad kaup ja arve tihtipeale koos, s.t. koos kauba kättesaamisega esitatakse ka ostjale arve, mille viimane peab siis tasuma arvel märgitud tähtaja lõpuks. Reeglina liigub müüdud kaup ostja firma varustusküsimustega tegelevasse osakonda.

Ettevõtte ostude korral on kogu protsess vastupidine. Varustusega tegelev osakond saab informatsiooni vajamineva tooraine või kauba kohta tootmisüksustelt, kusjuures tellimuses on täpselt kirjeldatud vajalike materjalide või kaupade kogused, omadused või kvaliteedinõuded ja tähtajad, millal ühte või teist kaup on vaja.

Selleks, et nii ostjad kui ka müüjad saaksid üheselt aru, mis kaubaga ostu-müügi tehingu korral tegemist on kasutatakse klassifikaatoreid. Klassifikaator on omamoodi kood, mis on iga toote jaoks unikaalne ja mille alusel on võimalik üheselt määratleda kaubavahetusobjekt. Kui ettevõtete vahel kujunevad pikaajalised sidemed, siis on varustusprotsess mõnevõrra lihtsam ja rutiinsem. Kuna tootmismaht on teada ja kui see ei muutu, siis on teada ka tooraine vajadus. Järelikult tuleks jälgitakse laovarude suurusi ja nende vähenemisel miinimumini esitatakse varustusosakonna poolt müüjale tellimus.

Tegelikkuses võivad kõik kaubavahetusega seotud protsessid olla oluliselt pikemad ja keerulisemad, kuna kasutatakse pankade teenuseid riskide maandamiseks (akreditiivid) ja ka erinevaid transpordivorme. Üldjuhul tuleb isegi kõige lihtsamate tehingute realiseerimiseks suhteliselt palju infot vahetada nii firma siseselt kui ka partneritega. Järelikult võimaldaks infosüsteemide kasutamine firmas kaasa tuua olulise efektiivsuse tõusu nii juhtimise kui ka igapäevase töö (planeerimine, raamatupidamine jne.) valdkonnas. Tulemuseks oleks varustuse kvaliteedi tõus, firma töötajate vabastamine rutiinsest tegevusest ja nende huvi kasv töö vastu. Kiirem reageerimine muutustele aga võimaldab tõsta juhtimise kvaliteeti ja seda nii operatiivsete kui ka strateegiliste otsuste langetamisel.

# A.1.1.5 IT arengustaadiumid

Konkurentsis püsimiseks on enamik firmasid aastate jooksul kasutusele võtnud üha uusi infotehnoloogilisi rakendusi.

Kui üritada hinnata IT erinevad arengustaadiume, siis võiks neid klassifitseerida alljärgnevalt:

1. Arvutite loomine. Üksikute arvutite katseeksemplarid 1940-1950 aastad, analoogarvutid, radarsüsteemide väljatöötamine.
2. Arvutite kasutusvaldkonna laienemine, esimeste arvutuskeskuste tekkimine. Iseloomulik aastatele 1960-1975, teadusasutuste kõrval alustati arvutite kasutamist tootmises, üldine eufooria, tekkisid väga kõrged ootused seoses infotehnoloogiaga.
3. Lokaalne arvutikasutus. Iseloomulik 1975-1980-ndatele aastatele, kus ettevõtete juurde tekkisid arvutuskeskused, Tootmise automatiseerimisel kasutati arvutite abi kas konkreetsete protsesside suunamisel ja optimeerimisel (energiasüsteemid, transpordiülesanded) või tööpinkide, konveierite jm. juhtimiseks Raamatupidamises kasutati infotehnoloogiat põhiliselt andmetöötluseks.
4. "Automatiseeritud" töökohad. 1980-ndatel aastatel hakkasid tekkima personaalselt kasutatavad arvutid. Tõsi küll, arvutuskeskused ja IT osakonnad jätkasid igati oma tegevust ja mahukamad arvutustööd tehti ikka seal, tekkisid uued võimalused esialgu tekstitöötluses, aga ka projekteerimise ja konstrueerimise valdkondades.
5. Ettevõttesisene integreerimine. 1990-ndatel aastatel hakati laialdaselt kasutama personaalarvuteid ja arvestataval tasemel olevate operatsioonisüsteemide olemasolu koos suhteliselt töökindlate sidekanalitega võimaldasid alustada mitmekihilise arvutisüsteemi mudeli kasutuselevõtmist.
6. Globaliseerumine. Interneti ja digitaalse sidetehnika kiire areng on olnud aluseks uute loogiliste seostevõrgustike realiseerumiseni. Arvutustehnika on muutunud lokaalsest tööriistast globaalses süsteemis tegutsemise hädavajalikuks elemendiks. Tänu uutele võimalusele räägime nn. "uuest majandusest", kus on oma kindla koha leidnud uued ärimudelid (IT firma, kodus töötamine, e-äri, "pilvetehnoloogia" jne.).

Juhtimise infosüsteemid iseloomustavad organisatsioone, olles teatud määral nende "visiitkaartideks". Suured multinatsionaalsed kontsernid eelistavad konservatiivsemaid integreeritud juhtimissüsteeme, mis nõuavad jäigemat, kuid samas ka süsteemset lähenemist. Väiksemad firmad, mis juba oma olemuselt on dünaamilisemad, rõhutavad pigem mitmekesisust ja kasutavad üldotstabelist tehnoloogiat. Selline lähenemine võimaldab saavutada suuremat paindlikkust ja kohanemisvõimet välis- ja/või sisetingimuste muutumisel, ehkki see võib tuua kaasa mõningaid probleeme kui kasutada neid pelgalt juhtimissüsteemidena.

# A.1.1 Kordamisküsimused

# A.1.2 Infotöötlus

ehk "Infotehnoloogia mõju organisatsioonide infotöötlusele"

Selle alateema materjale läbi töötades õpid tundma, kuidas infotehnoloogia mõjutab infotöötlust organisatsioonides.

# A.1.2.1 Infotehnoloogia mõju infotöötlusele organisatsioonides

Infomatsioon on igasuguse majandustegevuse aluseks ning infosüsteemid on olnud ühel või teisel moel kasutusel juba ammu enne arvutustehnika kasutuselevõtmist. Arvutustehnika ilmumine on andnud võimaluse oluliselt suurema infohulga kasutamiseks, selle kiireks töötlemiseks, mitmesuguste analüüsi- ja prognoosimudelite laialdase kasutamiseks, kuna tulemused saadakse suhteliselt kiiresti ja seetõttu saab neid operatiivse otsustusprotsessi käigus kasutada. Peale operatiivse juhtimistegevuse kasutatakse infosüsteemi ka strateegiliste plaanide väljatöötamisel, raamatupidamise aruannete koostamisel, laoseisude kontrollimisel, logistikaülesannete lahendamisel (transpordiülesanded) jne..

Ülaltoodu põhjal saab järeldada, et informatsiooni töötlemiseks olgu seda siis kas arvuti abil või ilma selleta on vaja eriomaste oskustega töötajaid, kes on võimelised olemasoleva informatsiooni baasil jõudma uute teadmisteni. Arvutustehnika kasutusele võtmine on tekitanud vajaduse väga erineva ettevalmistusega nn. "patsiga poiste" järele, kuna hooldada on vaja nii arvutit ennast e. riistvara, kui ka infotöötlemiseks vajalikke programme e. tarkvara. Ettevõtte tasandil on tihtipeale suuremaks probleemiks tarkvaraga seonduvad küsimused ja reeglina sõltuvalt sellest, kas tarkvara on valmis kujul sisseostetud, arendajalt tellitud või ise välja töötatud.

Igasugune lähteinformatsioon kujutab endast andmete kogu, mis asjatundmatule pilgule ei pruugi midagi tähendada. Teadmata lähteinformatsiooni esitamise põhimõtteid ja omamata nende lugemiseks ja töötlemiseks sobivat tarkvara võib informatsioon olla täiesti kasutu. Selleks, et mingist numbrite ja/või tähtede näiliselt kaootilisest kogumist midagi mõistlikku välja lugeda tuleb neid töödelda spetsiaalse tarkvara abil, mis ongi infosüsteemide oluliseks osaks. Reeglina tarkvara ja kõikvõimalikud funktsionaalsed seosed, mis andmete kõrval on infosüsteemi põhiliseks osaks oleksid lõpptarbija jaoks suhteliselt väheolulised ja seetõttu võib neid vaadelda süsteemiteooriast tuntud mõiste "musta kastina". Lõpptarbija jaoks on kõige tähtsam lõpptulemus, tõsi küll, mida see tulemus näitab ja kuidas lähteinformatsiooni muutmine seda mõjutab on vaja teada.

Infosüsteem võib toimida, sõltuvalt tarbija vajadustest:

• reaalajas, kus sisendinformatsiooni muutused peegelduvad koheselt ka analüüsi tulemuses
• mittereaalajas, kus sisendinfo jaa analüüsi tulemuste vahel on mingisugune ajaline nihe.

Reaalajas toimub sisendinfo analüüs koos samaaegse tulemuste esitamisega valdkondades, kus tuleb koheselt reageerida sisendinfo muutustele. Tüüpilisteks näideteks on elektrienergia tootmine, kus pole võimalik hilisem reageerimine muutustele, kuna igasugune hilinemine võib viia väga suurte elektrienergiaga varustamise häireteni.

Kindlasti pole selline operatiivne reageerimine vajalik kõikides ettevõtetes ja ka sama ettevõtte erinevates osakondades. Reeglina pole ettevõttes alati võimalik ja ka vajalik täiemahuliste finantsanalüüside ja -aruannete koostamine reaalajas. Ka makroökonoomilised analüüsid ja turuuuringud ei toimu reeglina reaalajas. Samas peab toonitama, et infosüsteemide toimimine reaalajas on väga levinud, kuna see võimaldab operatiivseid otsuseid praktiliselt nende langetamise hetkel viia täitjateni

Infosüsteemi osaks tuleb lugeda ka protsessijuhtimist, nii on tööstuses infosüsteemi väga levinud kasutusvaldkonnaks mingi konkreetse tootmisprotsessi automatiseeritud juhtimist. Enamlevinud valdkondadeks oleks õmblustööd, metalli töötlemine jne.. Selliste infosüsteemi valdkondadele ligipääs on väga piiratud ja siit tuleneb ka erinevate õiguste kehtestamise nõue informatsiooni tarbijatele.

Laias laastus võib õigusi olla kahel tasandil:

• osadel tarbijatel on võimalik sisestada, muuta või kustutada teatud informatsiooni
• teine osa tarbijaid saavad infosüsteemi kasutada ainult lugemisrežiimis.

Loomulikult on ka tarbijate ligipääs erineva tasandi infole erinev, teatud osa informatsioonist, milles sisaldub ettevõtte ärisaladusi, on kättesaadav ainult selleks vastavad volitused saanud isikutele. Teine äärmus ettevõtte infosüsteemi infole ligipääsu osas oleks üldkasutatav info, millele oleks juurdepääs kõigil töötajatel.

Lõppjäreldusena peab märkima, et infosüsteemid mängivad ettevõtte reaalses tegevuses keskset rolli ja halvasti või lõpuni läbimõtlemata infosüsteemide kasutamine toob kaasa ka kogu ettevõtte majandusliku tegevuse efektiivsuse vähenemise.

# A.1.2 Kordamisküsimused

# A.1.3 Strateegiline positsioneerumine

ehk "Sise- ja väliskeskkond"

Selle alateema materjale läbi töötades tutvud ettevõtte konkurentsivõime tagamise, turundusmeetmete ja logistika planeerimise põhimõtetega.

# A.1.3.1 Ettevõtete konkurentsivõime tagamine

Käesolevas osas pöörame tähelepanu kasumit taotlevatele ettevõtetele. Kuigi väga olulist sisulist vahet eri tüüpi ettevõtete vahel ei ole, mistõttu paljud probleemid, mida me analüüsime kasumit taotlevate ettevõtete juures on ülekantavad oma võimalike lahenduste osas ka kasumit mittetaotlevatele ettevõtetele.

Lähtuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub ettevõtte konkurentsivõime alltoodud faktoritest:

• turu iseloom, millel konkreetne ettevõtja tegutseb, kas on tegemist monopoli, täieliku konkurentsi turu, monopoolselt konkureeriva turu või oligopoolse turuga
• turu jaotumine toodete alusel, kas on tegemist ressursituru (tooraine jne.) tootjatele suunatud kauba turuga (masinad, seadmed, pooltooted) või lõpptarbijale suunatud toodete või teenuste turuga
• toodangu või teenuse iseloom, mida pakutakse klientidele
• tootmistegevus, kui edukalt on ettevõte korraldanud tootmistegevuse, logistilise külje (varustus, laomajandus, müük, transport) ja kui edukalt suudab ta ettevõtet juhtida, koostada lühi ja pikaajalisi plaane ning reageerida tagasisidena saadud informatsioonile.

Tootmistegevust kui protsessi iseloomustab joonisel 1-1 toodud skeem, kus on arvesse võetud ettevõtete valikuvõimalusi nii tooraine hankimiseks kui ka toodangu realiseerimiseks. Nimelt võib ettevõtte välja arendada kas oma müügivõrgud või kasutada vahendajate abi. Siit ka jaotus otseseks ja kaudseks turustustuseks.

Joonis 1-1. Ettevõtte tootmistegevuse üldine kirjeldus

Kahtlemata on turg see koht, mis annab hinnangu tootja majandustegevusele näidates, kas ja kuidas on ettevõte oma eesmärkide realiseerimisega hakkama saanud.

Turustusvõimaluste analüüs (joonis 1-2) on iga tootja jaoks äärmiselt oluline, seejuures tuleb silmas pidada:

• kas turg on küllastunud, kas tootel on palju lähedasi asendajaid jne.

• turu maht, tarbijate ostujõud, jne.

• tarbijate grupid, milline tarbijate grupp on toote põhikasutaja, kui suurt turuosa suudetakse endale võita

• turustusmajanduslikud eesmärgid, mis seonduvad kvaliteedi, hinna, jaotamise ja koos sellega, kas pika järelteenindusaja või garantiiajaga ning suhtlusega (joonis 1-3)

• muud tootemüüki mõjutavad faktorid (maksetingimused, millisel kohal ollakse toote elutsüklis (joonis 1-4), hooajalisuse mõju jne.).

Joonis 1-2. Turustusvõimaluste analüüs

Joonis 1-2 võimaldab saada ülevaate turu analüüsi erinevatest etappidest ning turustamisvõimaluste analüüsi põhjal saab välja töötada turustamise konkreetsed eesmärgid ja turustamiskontseptsiooni.

Turustamise eesmärgid võivad olla vägagi erinevad alates soovist:

• suurendada firma toodangu osatähtsust teatud konkreetses geograafilises piirkonnas iga järgneva kvartali jooksul 5%
• suurendada järgmisel aastal müügikäivet 7% võrra
• suurendada teatud konkreetses turusegmendis toote X tuntuseastet 15 % võrra.

Need sihtülesanded peavad sisaldama mõõtühikut (näit. käibe suurendamine), arvväärtust (näit. 7%) ja ajalist kriteeriumi (näit. aasta). Sellised eesmärgipüstitused on marketingistrateegia väljatöötamise lähtepunktiks.

# A.1.3.2 Turundusmeetmed

See, kuidas ettevõttel õnnestub oma toodangut või teenuseid turul müüa, ei olene mitte ainult toodangu või teenuste kvaliteedist ja hinnast, mida meil sageli võetakse enesestmõistetava tõena, vaid väga paljudest teguritest, mida kokkuvõtvalt nimetatakse "turundusmeetmeteks".

Turundusmeetmeid grupeeritakse nelja gruppi: tootega seotud meetmed, hinnaga seotud meetmed, jaotamisega seotud meetme ja suhtlemisega seotud meetmed. Joonis 1-3 annab ülevaate neist teguritest.

Joonis 1-3. Turundusmeetmestiku komponendid

Planeeritud turunduskontseptsioon tuleb realiseerida. Realiseerimise kulgu ja edukust peab süstemaatiliselt kontrollima. Selleks vajalikud kriteeriumid tulenevad varem formuleeritud turustamise eesmärkidest.

Kontrolli objektiks on turundusmeetmed tervikuna. Nii on tüüpilisteks kontrollnäitajateks käive, kasum, turuosa, tarbijate hinnangud toodetele, kaubamärgile, tellimuste täitmine jne.

Praktikas peavad need kontrollnäitajad olema muidugi konkretiseeritud. Kontroll peab puudutama ka allstruktuure (toode, hind, jaotus, suhtlus). Näitena võib nimetada reklaami ja üksikuid konkreetseid abinõusid.

# A.1.3.3 Toote elutsükkel

Tootepoliitika üks keskseid küsimusi on tootmisprogrammi muutmise ulatus ja ajastamine. Nendele küsimustele vastamiseks saab kasutada mitut meetodit, kuid kindlasti tuleb arvestada toote elutsükli mudeliga. Selle mudeli puhul lähtutakse eeldusest, et iga toote eluiga on piiratud ja toode läbib elutsükli jooksul kindlaid faase. Erinevate toodete elutsüklid pikkused on erinevad, kuid lihtsustatult võib toote elutsüklit esitada nii nagu joonisel 1-4.

Joonis 1-4. Toote elutsükkel

Konkreetse toote kasulikkust firma jaoks ehk tema kohta turul saab graafiliselt iseloomustada joonise 1-5 abil, kus on toodud turuga kohanemiseks sobivad erinevad strateegiad.

Joonis 1-5. Toote turupositsiooni iseloomustus (allikas Boston Consulting Group)

# A.1.3.4 Logistika koht ettevõtetes

Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi.

Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatööstus, klaasitööstus jne) kuni väike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lähtudes juba konkreetsest tootmistegevusest.

Esile võib tuua neli võimalikku lähenemisviisi logistikale:

• Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus.
• Logistika kui ettevõtte juhtimistegevus tagab kõikide juhtimisfunktsioonide eduka koostöö ja võimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes.
• L gistika kui mõtteviis võimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes põhjus-tagajärg seostes.
• Logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi.

Logistika on eelkõige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettevõtte strateegilist asendit ja tõsta konkurentsivõimet. Logistika on ettevõtte kõiki tegevusalasid ja astmeid läbiv mõtlemisviis, tegutsemisviis, mis toetab iseseisvaid tegevusüksusi. Kui ettevõttesse rajatakse mingi üksus, kus realiseeritakse logistilised tegevused firmas, siis tuleb seda käsitleda kui logistilist tegevust koordineerivat üksusust.

Firma võib oma logistilist tegevust korraldada alljärgnevalt:

• Firma loob oma allüksuse, mis korraldab logistilist tegevust.
• Firma ostab üksikuid logistilisi teenuseid logistikafirmalt (transport).
• Firma ostab logistilist teenust pikaajaliste lepingutena. Sel juhul sünnivad strateegilised alliansid, tarne osapooled (kauba saatja ja saaja) lepivad kokku ühise logistika teenust pakkuva firma kasutamises, nn. kolmanda osapoole kasutamises.
• Logistilist teenust pakkuv firma vastutab kogu võrgu organiseerimise, koordineerimise ja integreerimise eest.

Selle kõrval võib tootmises planeerimise ja kontrolli käigus kasutada alljärgnevat lähenemist:

• tootmine lattu
• tootmine vastavalt laekunud tellimustele,
• projekteerimine vastavalt laekunud tellimustele.

Kavandatav infotehnoloogiline tase sõltub eeltoodud protsessidest aga on mõjutatud ka konkurentide käitumisest. Interneti kasutamise kasv tänu äritegevusele laienemisele on reeglina tingitud konkurentsitingimuste muutumisest, mida iseloomustab maailmamajanduse kasv, rõhuasetuse nihe informatsioonile baseeruva postindustriaalse ühiskonna suunas ja uue digitaalse majanduse areng.

Tuleb nõustuda, et eelpool mainitud organisatsiooni sisemised (strateegia, toodang) kui ka välised (turgu iseloomustavad näitajad) faktorid mõjutavad konkurentide tegevusmudelit ja loovad erilise keskkonna konkreetse turusegmendi jaoks. Täpsemalt öeldes, strateegiline planeerimine, uurimis- ja arendustegevus, mis eelneb müügitegevuse korraldamisele on väga oluliselt mõjutatud keskkonna mõjudest. Keskkonna mõjude illustreerimiseks kasutatakse tihtipeale ka Porteri poolt pakutud nn. viie jõu mudelit, mis iseloomustab erinevad mõjusid, mis toimivad turgudel.

Selliseks viieks analüüsitavaks jõuks on:

• tarbija (klient)
• varustaja
• konkurendid
• asendustooted
• turule sisenemise barjäärid.

# A.1.3 Kordamisküsimused

# 1.4 Äriplaan

Selle alateema materjale läbi töötades õpid tundma äriplaani koostamise põhimõtteid.

# A.1.4.1 Äriplaani põhimõtted

Turumajanduse kõige olulisemaks alustalaks on tootmine, mis peab turu vajaduste muutumisel ka ise väga kiiresti reageerima. Kõige mobiilsemateks ja turuvajadustele dünaamiliselt reageerivateks ettevõteteks on läbi aegade olnud väikeettevõtted. Alates möödunud sajandi lõpust räägitakse üha rohkem uuel tasemel loodavatest väikeettevõtetest, mida nimetatakse kvalifitseeritud ettevõtluseks või iseloomustatakse väljendiga entrepreneurship. Selle all peetakse silmas kaasaegset, arenguvõimalusi ettenägevat firmat, kes saab tuule tiibadesse tänu Internetile, või laiemas mõttes tänu kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia kiirele arengule. Ettekujutus, et ettevõtluses on rahalis-majanduslikud aspektid teisejärgulised, lisaks sellele veel laialdased riskikapitali kasutamise ja ettevõtlusinkubaatori poolt pakutavad võimalused võivad viia nii mõnegi ettevõtmise, mida pole hoolikalt juhitud, kokkuvarisemiseni.

Kõiki uusi riske tuleb põhjalikult hinnata enne kui aktiivset tegevust alustatakse, oluline on määratleda ka oodatavad tulemused. Loomulikult pole täpseid prognoose alustava ettevõtte jaoks lihtne välja pakkuda, kuna määramatus on väga suur. Samas osa potentsiaalseid riske on ikkagi võimalik arvesse võtta ja seetõttu oleks mõistlik koostada äriplaan, milles on võimalikud probleemid aga ka positiivsed küljed selgelt välja toodud.

Kui vaadelda äriplaani ülesehitust , siis pakuks välja alljärgneva lähenemise.

1. Üldosa, mis sisuliselt oleks kokkuvõte äriplaanist ja reeglina kirjutatakse kõige viimasena. See on osa, mida loetakse esimesena ja mis peaks äratama investori huvi äriplaani vastu. Kui sellest osast endale midagi huvitavat ei leita, siis pannakse äriplaan lihtsalt kõrvale.

2. Ettevõtluse äriidee, kavandatavad eesmärgid.

3. Turu analüüs. Tähelepanu tuleks pöörata potentsiaalsele kliendibaasile, turule ja konkurentidele.

4. Konkurentsieelised.

5. SWOT analüüs. Hinda oma firma tugevaid ning nõrku külgi ja võimalusi ning ohte.

6. Firma ülesehitus ja struktuur.

7. Toote elutsükli prognoos.

8. Turundus. Kuidas kavatsetakse oma toodet müüa, milliseid kanaleid kavatsetakse oma klientide informeerimiseks kasutada ja hädavajalik on koostada ka detailne turunduseelarve. Kuidas kasutada infotehnoloogilisi võimalusi reklaamiks (internet, bannerid).

9. Tootmisega seonduvad probleemid. Loomulikult peab tootmine ja kogu töökorraldus olema vähemalt sama efektiivne kui konkurentidel. Muidu võib sinu ettevõtmise tasuvus küsitavaks muutuda.

10. Finantsplaan, eelarve, bilansi- ja kasumiaruannete prognoosid. Rahavoogude analüüs. Mõistlik on kasutada siis vastavaid bilansikalkulaatorid, mida pakuvad pangad (näiteks SEB-is iplanner) ja ka mõningad teised finantsinstitutsioonid. Mõistlik oleks läbi viia ka tasuvusanalüüs.

11. Firma käivitamise etapid, kriitiliste kohtade esiletoomine.

Eeltoodud kondikava annab üldised näpunäite äriplaani ülesehituse ja põhiliste sisuliste küsimuste osas. Loomulikult omab iga äriplaan teatud erisusi ning seetõttu tuleb vajaduse korral ka vastavad kohad juurde kirjutada.

Ideid äristrateegia koostamiseks võib saada firma loomise algfaasis, ajurünnakute käigus, aga ka kasutades erialaseid oskusi ning majanduslikke ja finantsalaseid hinnanguid.Kandvast äriideest omaette on äriplaani väga tähtsaks osaks üldise kontseptsiooni tõepärasus. Seda saaks teatud tõenäosusega hinnata vastates sobivalt koostatud küsimustele, mis on toodud enamikes äiplaanide koostamist käsitlevas kirjanduse. Kui mõned olulisemad neis välja tuua siis oleks mõistlik välja selgitada põhilised faktorid, mis võivad takistada eesmärkide saavutamist, kas äritegevuse, tegevusala või tegevuse enda tõttu. Kuidas prognoosida vahendite vajadusi äritegevuse arendamiseks, alates kontorimööblist ja lõpetades tootmiskuludega. Mõistlik oleks hinnata alati pakutava teenuse või toote osas hinna ja kvaliteedi suhet. Kuidas rakendada infosüsteemi? Kui firma on tugeva infotehnoloogilise taustaga, siis tuleb infosüsteemile mõelda juba ettevõtte loomise ajal. Infosüsteemi väljatöötamise plaan peab haakuma ettevõtte arengukava, strateegia ja kõikide tegevusvaldkondadega. Samuti ei tohiks unustada hinnangute andmist infosüsteemi väljatöötamise kuludele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et innovaatilised lahendused on alati olnud tulevase edu aluseks. Kahjuks pole alati võimalik väga lennukaid ideid ratsionaalselt kirjeldada.

# A.1.4 Kordamisküsimused

# A.1.5 Äriprotsessid

Selle alateema materjale läbi töötades õpid tundma äriprotsesside põhimõtteid.

# A.1.5.1 Äriprotsesside põhimõtted

Äritegevust, mille eesmärgiks on kasumi teenimine õnnestub edukalt korraldada siis, kui omatakse majandusalaseid teadmisi ja vastavas valdkonnas tegutsemise kogemusi. Igasugune eesmärkide saavutamine nõuab teatud grupi inimeste suunamist, nende mõtestatud tegevust kavandatu ellu viimisel, ehk tuleb tagada tasemel juhtimine. Juhtimisteoorias on olulise probleemina alati välja toodud töötajate valiku küsimused, nende motiveerimine, kuna reeglina saavutatakse parimaid tulemusi juhul, kui inimesed on hästi motiveeritud, kasutavad loovalt juhtkonna poolt väljatöötatud juhendmaterjale ja ametijuhendeid ning nende erialased oskused on kõrged. Loomulikult on selline soov ideaalilähedane, sest oma ala tippspetsialistide värbamine on väga kulukas, mõnevõrra odavam on noorte arenemisvõimeliste talentide leidmine ja nende enda ettevõtte huvides väljakoolitamine.

Sõltuvalt töötajate ettevalmistuse tasemest võivad ametijuhendid olla kas konkreetsemad või üldisemad, kuigi tööalaste juhendmaterjalide ettevalmistamisel ei ole mõistlik lähtuda üksikute töötajate võimetest või oskustest, kuna sel juhul tuleb töötaja lahkumisel või isegi tema edutamise korral kogu juhendmaterjal ümber teha lähtudes juba uue töötaja isikuomadustest ja oskustest.

Vahete-vahel kujutatakse äriprotsessi nn. "musta kastina", millel on sisend ja väljund. Reaalsuses oleks äriprotsessi sisendiks kõik faktorid, mida firma kasutab lõpptulemuse valmistamiseks alustades tööjõust, toorainest, seadmetest jne.. Väljundina saab vaadelda aga klientidele suunatud lõpptoodet või teenust.

Äriprotsesse on võimalik kirjeldada ka mõnevõrra täpsemalt, tuues olulisemad äriprotsessi komponendid eraldi välja ja lisades skeemi mõningad tugitegevused. Sel juhul võiks äriprotsessi kirjeldada joonisel 1-6 toodud skeem.

Joonis 1-6. Äriprotsess laiendatud mudel, mis on aluseks IT süsteemide väljatöötamisel

Tänu murrangule IT valdkonnas toimub ettevõtte äriprotsesside kavandamine valdavalt spetsiaalsete infosüsteemide abil ja nagu jooniselt 1-7 on näha mõjutab infosüsteem kõiki ettevõtte peamisi tegevusvaldkondi.

Kõikides ettevõtetes, alates väikeettevõtetest ja lõpetades multinatsionaalsete korporatsioonidega, säilitatakse infosüsteemides kõik olulised tegevused ja info ning materjalide liikumised. Selline infobaas võimaldab hilisemat tegevuse analüüsi ja leida uusi, optimaalseid lahendusi juba toimivatele protsessidele. Loomulikult on mõningaid ettevõtte tootmisalaseid ülesandeid juba pikemat aega lahendatud arvutite abil, kuid tänu infotehnoloogiliste võimaluste laienemisele on jõutud lokaalsetest, üksikuid valdkondi hõlmavatest lahendustes, tervet ettevõtet katva infosüsteemide kasutamiseni. Samuti on arendatud ka IT lahendusi firmade ette ootamatult kerkinud probleemide või spetsiifiliste vajaduste lahendamiseks. Tarbetu lisatöö vältimiseks on mõistlik sellised suhteliselt iseseisvad infotehnoloogilised lahendused lülitada kas vahetult või liideste abil firma ühtsesse infosüsteemi.

Lisaks eeltoodud äriprotsesside mudelile kasutavad firmad ka nendest mõnevõrra erinevate ülesannete lahendamiseks infotehnoloogilisi lahendusi ja üheks selliseks valdkonnaks võibki lugeda varustustegevust. Kui ajaloolisest aspektist läheneda ettevõtte infosüsteemide arengule, siis paljudes ettevõtetes algas infosüsteemide kasutamine just varustusprobleemide automatiseerimises. Häired toorainega varustamisel, operatiivinfo puudumine laoseisude kohta ja laiemas mõttes üldse halvasti lahendatud logistilised probleemid ei võimaldanud ettevõtetel edukalt tegutseda, mistõttu just logistika valdkond kujunes infosüsteemide loomisel üheks esimeseks prioriteediks. Logistiliste protsesside juhtimise üldiseloomustus on toodud joonisel 1-7.

Joonis 1-7. Logistikaprotsesside juhtimine ettevõttes

Joonisel 1-7 on toodud skeem on piisavalt üldine ja kirjeldab tootmisettevõtte ülesandeid. Mõningad erinevused võivad tekkida teenindusettevõtete ja juba suuremad erinevused projektorganisatsioonide jt. spetsiifilisi ülesandeid täitvate ettevõtete korral. Põhimõttelised erinevused äriprotsessides on juba kasumit taotlevate ja kasumit mittetaotlevate ettevõtete vahel, kuna kasumit mittetaotlevad organisatsioonid ei ole otseselt äritegevusele orienteeritud. Samas võib ka nende majandustegevuse paremaks korraldamiseks kasutatav infosüsteem olla suhteliselt sarnane kasumit taotleva ettevõtte infosüsteemiga, sest ka kasumit taotlev ettevõte peab püüdlema parimate lõpptulemuste saavutamise suunas. Sisuline erinevus nende ettevõtete vahel olekski optimeeritav sihifunktsioon, mistõttu peamised majandusprotsessid võivad teineteisest oluliselt erineda..

Kuigi firmade juhtimisprotsesside põhjalik kirjeldamine ja ühiste tunnuste alusel grupeerimine on jäänud vaatlusväljast mõnevõrra kõrvale, võiksid ettevõtted silmas pidada tegevusi, mis aitavad lõpptulemusena saavutada paremaid resultaate.

Kõigepealt tuleks mõelda ettevõttele kulueeliste loomisele tootmistegevuse ümberkorraldamise kaudu. See peaks olema iga heade tootmistulemuste poole pürgiva ettevõtte lipukirjaks ja sisulisel tähendab kulude kokkuhoidu ja hindade alandamist. Kuigi maailmamajandus eeldab pideva inflatsiooni olemasolu, siis üks võimalus toote väärtuse suurendamiseks tarbija jaoks oleks hinna, vähemalt reaalhinna (ilma inflatsiooni mõjuta), alandamine.

Teisena tuleks tegeleda valdkondade töö efektiivsemaks muutmisega, mis ühel või teisel moel eksisteerivad praktiliselt kõikides ettevõtetes ja kujutavad operatiivjuhtimise osa (personalijuhtimine, raamatupidamine, finantsjuhtimine jne.).

Kolmandaks ettevõtetele edu tagavateks faktoriteks tuleb kindlasti pidada kogemuskõvera efekti ärakasutamist ehk kindlale ettevõttele iseloomulike eriomaste oskuste ärakasutamist tootmisel.

Kuigi enamus ettevõtete ressursside juhtimissüsteemidest on pärit valdavalt tootmisega tegelevatest ettevõtetest, pööratakse nendes küllaltki suurt tähelepanu administratiivsete ülesannete lahendamisele, süsteemi vaadeldakse kui täiustatud vertikaalsele juhtimissüsteemile tuginevat organisatsiooni.

Kõrvuti ettevõtte ressursside juhtimissüsteemi põhiülesannete kasutamisest saadava kasuga, võimaldab süsteem fikseerida ettevõtte tegevuse eesmärgid organisatsiooni täiustamise ja konkurentsieeliste loomise osas. Kui esile tuua mõningaid sarnased tegevusi, mis on kasutatavad olemuslikult erinevates organisatsioonides, siis kõigepealt tuleks tähelepanu pöörata organisatsioonilistele ümberkorraldustele mis võimaldavad oluliselt suurendada ettevõtetesisese funktsionaalse tegevuse integreerituse astet. Teiseks võimaldaks juhtimiskultuuri uuele tasandile jõudmine tagada ülemineku teatud mõttes lokaalsemalt, globaalsemale nägemusele just teeninduskultuuri tõstmise osas pöörates suuremat tähelepanu nii sise- kui ka välisklientidele.

Infosüsteemid ja laiemas mõttes kogu infotehnoloogia kasutamine on aja märk ja võimaldavad ettevõtetel oma äritegevuses jõuda kvalitatiivselt uutele tasanditele.

# A.1.5. Kordamisküsimused

# A.1.6. (IT tugi organisatsiooni juhtimisele) Infosüsteemi roll organisatsioonide halduses

Selle alateema materjale kläbi töötades õpid tundma infosüsteemi rolli organisatsioonide tegevuse haldamisel.

# A.1.6.1 Infosüsteem organisatsioonides

Infosüsteemi kasutamise all mõistetakse erinevate tööülesannete täitmist infotehnoloogiliste vahendite abil. Normaalses, tänapäevases, organisatsioonis vormistatakse juhiabi poolt dokumente, müügiosakond analüüsib kliendibaasi, varustusosakond uurib toorainete pakkumisi jne.. Iga sellise tegevuse käigus kasutatakse ja töödeldakse informatsiooni eesmärgiga leida parimaid lahendusi ettevõtte ärieesmärkide realiseerimiseks. Juhtkonna seisukohalt on infosüsteemi vaja ettevõtte juhtimistegevuse korraldamiseks vajaliku info olemasolu e. õige info, õigel ajal, õigel kujul ja õiges kohas.

Ettevõtte juhtimistasandid erinevad otsustus- ja vastutusastme järgi. Ettevõtte eesotsas on tippjuhtkond, kes vastutab terve ettevõtte tegevustulemuste eest ja kelle ülesandeks on välja töötada ja realiseerida strateegilisi plaane ja strateegiliste otsuste realiseerimiseks välja töötada taktikalisi plaane. Strateegilised otsused peavad garanteerima, et tehakse õigeid asju ja taktikalised otsused peavad garanteerima, et neid õigeid asju tehakse ka parimal moel. Tippjuhtkond oleks seega vastutav ka valitud strateegia sobivuse ja realiseerimise eest.

Kõige keerulisem valdkond kuulub keskastme juhtide pädevusse, kuna nemad on sisuliselt "kahe tule vahel". Ühelt poolt esitab tippjuhtkond neile oma korraldused ja teiselt poolt peavad nemad esitama korraldused juba konkreetsetele töötegijatele, kellel võivad tekkida omapoolsed probleemid ja küsimused. Samas on keskastmejuhid tahes-tahtmata tippjuhtkonna käepikendus ja kaasvastutaja, kuna planeerimise käigus on nende poolt tippjuhtkonnale esitatud informatsioon alusel koostatud ettevõtte taktikalised plaanid. Seega vastutavad ka nemad nende plaanide reaalsuse eest. Lisaks igapäevase juhtimistegevusele vastutavad nad alates tööjõu valiku ja värbamise protsessist kuni töötajate sisulise juhtimiseni välja.

Ettevõtte ja juhtkonna jaoks määrab infotehnoloogiliste lahenduste väärtuse selle loomiseks tehtud investeeringute maht (riistvara jne.) ja infosüsteemi enda (tarkvara) loomiseks tehtud kulutustest, kusjuures kuludes ei arvestata lahenduste kaasaegsust ja vajalikkust. Ühest küljest on neid aspekte lihtsalt keeruline kulutuste kaudu kirjeldada. Teisest küljest oleks aga vajalik hinnata infosüsteemi kasutamisest tekkivat lisaväärtusväärtust, kuna infosüsteemid võimaldavad kiiremini reageerida muudatustele ärikeskkonnas. Samuti võimaldab infosüsteem väga kiiresti mahukate majandusanalüüside läbiviimist. Siit ka võimalus saada kvaliteetset lähteinformatsiooni nii operatiivtegevuse korraldamisel kui ka strateegiliste otsuste tegemisel. Kuigi tippjuhtkond ja keskastme juhtide tegevusvaldkonnad on üldistatuse astme järgi mõnevõrra vastandlikud tuleb infosüsteemide väljatöötamisel arvestada mõlemate vajadustega.

# A.1.6.2 Infosüsteemide kasutusvaldkonnad

Kui lähtuda tippjuhtkonna vajadustest, siis nende jaoks on ülimalt oluline informatsioon see, mis võimaldab langetada pikaajalisi, strateegilisi otsuseid, samas on oluline ka informatsiooni usaldusväärsus, seega peaks info võimaluse korral pärinema algallikast. Ilmselgelt on algallikast lähtuva informatsiooni maht väga suur, mistõttu tuleb lähteinformatsioon viia sobivasse vormi, kasutades selleks info töötlemist, üldistamist, aegridade leidmist ja võrdlemist, statistiliste ülevaadete koostamist jne.. Arvestades tippjuhtide koormatust ei ole põhjust eeldada, et neil jätkub aega mahukate materjalidega tutvumiseks, seega peaks neile pakutav lahendus olema ühelt poolt lihtne ja lühike, teiselt poolt aga kajastama kõiki olulisi aspekte, mida vajatakse otsuste langetamiseks.

Keskastme juhtkond vajab infosüsteemi, mis võimaldab talle ühelt poolt vahetu juurdepääsu usaldusväärsele lähteinformatsioonile, teisest küljest aga kasuta infosüsteemi võimalusi majandusarengute prognoosimiseks. Keskastme juhid peavad olema võimelised vastama tippjuhtkonna küsimustele või pakkuma neile informatsiooni, mis teeksid võimalikuks uute lähenemiste või majanduslike arengusuundade väljatöötamise. Ettevõtte seisukohalt oleks väga vajalik keskastme juhtkonna kaasamine näiteks ettevõtte strateegia kujundamiseks korraldavatel ajurünnakutel. Keskastme juhtide igapäevase operatiivtöö seisukohalt aga oleks mõistlik vähendada nende koormust strateegiliste otsuste ettevalmistamisel ja võimaldada neil pühenduda rohkem just operatiivjuhtimise valdkonnale, kus nende poolt antav panus oleks ettevõtte seisukohalt tõhusam.

Seega juhtimisinfo süsteem kujutab endast andmete kogumit, mida saab esitada väga erineval moel. Enamlevinud nendest on kas aruandluse kujul tekstina või graafiliselt diagrammide, graafikute, tabelite jne. kujul. Mõningaid lähteandmeid võib vaadelda töötlemata kujul, et oleks võimalik koheselt anda hinnanguid mingitele majandustegevuse protsessidele, trendidele või muudatustele. Keerulisemate probleemide korral on vaja läbi viia mõnevõrra sügavam analüüs ja selleks kasutatakse analüütilisi mudeleid, mis võimaldavad ka jõuda majandusprobleemide sisuliste lahendusteni.

Mõningane mitmetähenduslikkus valitseb ka nende süsteemide määratluste ja nimetuste osas, kuid kui infosüsteemi nimes kasutatakse väljendit "juhtimise", "strateegilise juhtimise" või "ettevõtte juhtimise" infosüsteem, siis on suure tõenäosusega tegemist just juhtimise infosüsteemidega, ükskõik, milliste akronüümidega neid siis ka ei tähistata.

# A.1.6.3 Infosüsteemide loomine

Üldjuhul on ettevõtete juhtimise infosüsteemid ülesehitatud sarnasest loogikast lähtudes, kuna nende süsteemidega on tegeldud juba pikemat aega ja tüüplahendused on üldteada. Seega, tuginevad juhtimise infosüsteemid valdavalt firma kvantitatiivsetele näitajatele, mida saab vahetult, aruandluste alusel kasutada või siis kasutatakse üldtuntud efektiivsusnäitajate arvutusvalemeid (EBITDA, ROE, ROA jne.), hindamaks firma majanduslikku olukorda. Kindlasti pole üksikute arvnäitajate alusel saadav tulemus absoluutne tõde, kuid nende eeliseks on lihtsus ja kompaktne esitus. Probleemide olemasolul saadakse suhteliselt kiiresti nende olemasolust signaal, mis omakorda suunab täpsemate analüüsi meetodite kasutamise juurde.

Kui vaadelda üldisemalt juhtimise infosüsteemi kujunemist, siis võib esile tuua mõningad olulised lähenemised põhiindikaatorite leidmiseks. Tihtipeale peetakse kõige olulisemaks kindlaks määrata tegurid, mis oma olemuselt võimaldavad kindlaks teha probleemide olemasolu ettevõttes. Neid nimetatakse ka olulisteks edukuse faktoriteks. Mõistlik oleks need sümptomid oma ettevõtte jaoks kindlaks määrata ning neid pidevalt jälgida. Kõrgematel juhtimistasanditel on tegemist juba mõnevõrra üldisema ja töödeldud informatsiooniga, mida võib liigitada muudatusi iseloomustavateks näitajateks võtmeindikaatorid. Mainitud näitajad on tavaliselt seotud operatiivkontrolliga, kuid oma olemuselt võib neid lugeda samuti kuuluvateks olulise edukuse faktorite hulka, mille muutuste korral on õhus tunda kas "kärsalõhna" või viitavad näitajate muutused hoopis positiivsete ilmingute saabumisel. Ettevõtete jaoks on loomulikult tähtsam õigeaegselt saada informatsiooni võimalike probleemide ilmnemise kohta. Kõige üldisem infosüsteemi osa tagaks automaatne andmete kogumise ja töötlemise, mis toetub paljuski eelpool mainitud lähenemistele ja arvutab välja vajalikud üldised majandusnäitajad.

Vastavalt ettevõtte majandustegevuse iseloomule on võimalik koostada just konkreetse firma vajadusi ja probleeme kajastava mitmetahulise analüüsi mudeli. Selles mudelis ei vaadelda üksikuid ettevõtte majandustegevuse tahke, vaid töötatakse välja kompleksne majandusanalüüsi mudel. Kindlasti on mudelis alamsüsteem, mille abil leitakse ettevõtte finantsnäitajad, kuhu kuuluvad maksuametile esitatavad aruanded, nagu bilanss, kasumiaruanne, rahavood ja mitmesugused lisad. Mainitud aruanded huvitavad praktiliselt kõiki osapooli(omanikud, kreeditorid jne). Oluline koht kuulub ka tarbijate ja hankijate rahulolu analüüsile. Ettevõtte arengu seisukohalt on väga tähtis teada oma klientide aga ka hankijate meelsust, nende rahulolu ja lojaalsust, ühtlasi oleks see tagasiside firma tegevusele. Väga olulised on ka mitmesugused firma efektiivsusnäitajad ning võrdlused konkurentide tulemustega. Ja last but not least tuleks arvutada või saada eksperthinnangute baasil innovaatilisust iseloomustavad näitajad, mis annavad hinnangu ettevõtte õppimis- ja kohanemisvõimele, teadmiste juhtimisele, üldisele arengule ja väärtuse loomisele.

Tavaliselt on selliste infosüsteemide lahutamatuks koostisosaks andmeait, kuhu on paigutatud vajalikud andmed soovitavate majandusanalüüside läbiviimiseks. Samuti kasutatakse sageli ka mitmemõõtmelisi majandusanalüüsi meetodeid. Eestis on üks selle valdkonna rajajaid akadeemik U. Mereste, kes on aastaid tegelenud ettevõtte maatriksanalüüsiga. Peale maatriksanalüüsi kasutatakse ka ruumilisi mudeleid, mis on oma olemuselt juba mõnevõrra keerulisemad.

Lisaks tavalistele juhtimise infosüsteemidele kasutatakse tihtipeale ka eraldiseisvaid nn. objektorienteeritud infosüsteeme ja üheks selliseks on mitmetes firmades "Teadmusjuhtimise" infosüsteem.

Teadmusjuhtimine (knowledge management) muutus juhtimisalaseks terminiks 90ndate aastate alguses. Esialgu suhtuti sellesse küüniliselt ning väideti, et selles pole midagi uut.

Küünilisus kadus kiiresti, selle asemele tulid mitmed täiendavad küsimused:

• kuidas me kasutame oma teadmisi konkurentsieelise saavutamiseks?
• kuidas me mõõdame organisatsiooni intellektuaalset kapitali?
• kas meie teadmised eristavad meid konkurentidest?

Enne teadmusjuhtimise defineerimist vaatleme teadmistega seonduvaid protsesse ja mõisteid.

# A.1.6.4 Teadmistega seonduvad mõisted

Andmed on üksikasjalikud, objektiivsed faktid sündmustest. Kõik organisatsioonid vajavad andmeid ning neil baseerub enamik eluvaldkondi. Efektiivne andmehaldus on üks olulisemaid edukuse kriteeriume, seevastu suur andmetehulk seda tingimata veel ei ole. Suurest andmehulgast pole võimalik objektiivselt täpseid otsuseid automaatselt järeldada kahel põhjusel. Esiteks, andmeteliiga suur kogus teeb raskeks nende identifitseerimise ja nende tähtsuses selgusele jõudmise. Teiseks (see on ka peamine põhjus), andmeil loomupäraselt tähendust ei ole. Andmed iseloomustavad või kirjeldavad vaid toimunut, nad ei sisalda hinnangut ega interpretatsiooni. Organisatsiooni jaoks on andmed siiski olulised, kuna nende põhjal luuakse infot.

Infot võib defineerida kui sõnumit, mis esineb dokumendi või audiovisuaalses vormis oleva kommunikatsioonina. Nagu igal sõnumil, on ka infol saatja ja vastuvõtja. Info ülesanne on mõjutada vastuvõtja hinnanguid või käitumist. Erinevalt andmetest on infol tähendus, olulisus ning eesmärk. Andmed muutuvad infoks, kui nende looja lisab neile tähenduse. Oluline on märkida, et IT aitab andmeid infoks muuta ja neile väärtust lisada. Samas ei aita IT kaasa konteksti loomisele (kategooriad, kalkulatsioonid, vorm)- selle loovad inimesed.

Teadmised on oma olemuselt juba laiemad ja märksa rikkamad kui andmed või info. Teadmised koosnevad kogemustest, väärtustest, konteksti sobitatud infost, eksperthinnangutest, mis moodustavad raamistiku, kuhu kogutakse uusi kogemusi ja uut infot. Ettevõtte teadmised sisalduvad nii tootmisalastes dokumentides (patendid, tehnoloogiad, retseptid jne.) kui ka organisatsioonilistes rutiinides, protsessides, praktikas ja väljakujunenud normides.

Teadmusjuhtimine on ühest küljest info soovide ja ideede kahesuunalise liikumise protsess sihttarbija ja tooteid/teenuseid arendava meeskonna vahel ning teiselt poolt ärikeskkonnast saadud olulise info süstematiseerimine, töötlemine, kommenteerimine ja kättesaadavaks tegemine sihtgrupile.

# A.1.6.5 Teadmusjuhtimise seos organisatsiooni strateegiaga.

Tänane maailm esitab ettevõtetele mitmeid väljakutseid, seda eriti organisatsiooni strateegia vallas:

• kiired muutused ärikeskkonnas – globaliseerumine ning dereguleerimine
• äriprotsesside integreerimine veebitehnoloogiaga uued käibe suurendamise, kulude vähendamise ning organisatsiooni efektiivsuse tõstmise võimalused
• vajadus luua uusi meetodeid, mõistmaks kliente, konkurente ning kogu tegevusvaldkonda.

Organisatsiooni strateegial on laias mõttes kaks eesmärki:

• arendada ning hoida olemasolevat konkurentsieelist
• luua konkurentsieelis tulevikuks.

Teadmusjuhtimine eeldab, et organisatsiooni konkurentsieelist suurendavad tema teadmised. Konkurentsieelise saavutamiseks tuleb esmalt identifitseerida ning analüüsida olemasolevaid organisatsioonilisi teadmisi ning teadmisi sihtturukohta. Teise eesmärgi täitmiseks tuleb aga luua uusi teadmisi. See on märksa keerulisem ülesanne, eriti kui arvestada tänapäeva dünaamilist elukeskkonda.

Organisatsiooniliste teadmiste juhtimiseks ja haldamiseks on vajalik:

• teadmiste kogumine ning talletamine olgu süstemaatiline ning mõtestatud tegevus
• uute teadmiste kogumine on organisatsiooniellujäämise seisukohalt kriitiline, seda eriti muutuvas ärikeskkonnas
• suuremas organisatsioonis olgu teadmusjuhtimisega tegelevad spetsialistid tööl täiskohaga
• organisatsioonikultuur olgu teadmiste vahetamiseks avatud, tähtis on usaldus organisatsiooni liikmetevahel.

Teadmusjuhtimise seos IT-ga. IT on teadmusjuhtimise baasinfrastruktuur. Erinevalt organisatsioonikultuurist, struktuurist ja protsessidest on IT-d suhteliselt lihtne uuendada ning muuta. Samas on IT-1 väga vähe tegemist reaalse teadmusjuhtimisega, põhiliselt kasutatakse seda info edastamisel ja talletamisel.

Tasub meeles pidada, et:

• IT rakendamine pole iseenesest teadmusjuhtimine, infotehnoloogial on teadmusjuhtimises vaid soodustav mõju (peamiselt infrastruktuuri näol)
• IT ei loo teadmisi, küll aga on selle abil võimalik neid edastada ning talletada
• IT ei paranda teadmiste kasutamist, küll aga aitab kogutud teadmisi levitada.

Teadmusjuhtimise rollid ning erialad

Organisatsioon, kes on endale defineerinud teadmusjuhtimise ning initsieerinud teadmus juhtimiseprojekti, näeb kindlasti vajadust luua uusi rolle ja oskusi. Mitmed organisatsioonid nii USAs kui ka Euroopas on oma firmades ametisse nimetanud ametniku nn Chief Knowledge Officer'i (CKO). Kasutatakse ka nimetusi Chief Learning Officer, Director of Intellectual Capital, Director of Knowledge Transfer, Global Director of Intellectual Asset/Intellectual Capital Management.

CKO tööülesanded :

• loob organisatsiooni teadmusjuhtimise strateegia ning vastutab selle uuendamise eest
• hoolitseb teadmusjuhtimist soodustava organisatsioonikultuuri ning sisemiste protsesside loomise eest
• loob ning rakendab teadmiste vahetamiseks teadmusjuhtimise infrastruktuuri (teadmiste- ja infohoidlad raamatukogud) ning virtuaalse keskkonna
• loob ning haldab suhteid info pakkujatega (nt. partnerlussuhted akadeemiliste ringkondadega)
• juhib uute teadmiste loomist ja nende edastamist strateegilisel tasemel,
• mõõdab teadmiste kasutamise efektiivsust (teadmusjuhtimine on väärtusetu, kui ettevõte sellest reaalset kasu ei saa)
• loob organisatsiooni sisemisi eeskirju ning standardeid teadmiste kasutamise, levitamise ning hoidmiseosas.

Toodud ülesanded on erineva kaaluga. Kõige olulisem on luua teadmusjuhtimist soodustav kultuur ja teadmusjuhtimise infrastruktuur ning panna teadmusjuhtimine majanduslikku kasu tootma.

Reaalne teadmusjuhtimine baseerub erinevatel projektidel, millega hallatakse eri teadmisi. Peale CKO ja projektijuhi võib organisatsioonis olla teisigi ametikohti ülesandega otseselt või kaudselt teadmusjuhtimise protsessi edendada. Organisatsioon võib vajada teadmiste integraatoreid, teadmiste haldajaid, raamatukoguhoidjaid ja teadmiste insenere sh toimetajad, reporterid jt., kes vastutavad nt intraneti sisu eest. Hea kandidaat sellise projekti juhiks on inimene, kel on kogemus tootearendusest, IT projektide juhtimisest, organisatsiooniliste muutuste läbiviimisest vms.

# A.1.6.6 Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Kuigi teadmusjuhtimine on suhteliselt uus distsipliin, on teadmisi püütud koguda ning nendega manipuleerida juba aastakümneid. Levinud on hoidlad struktureeritud ja kirja pandud (avaldatud) teadmiste hoidmiseks. Teadmisi hoitakse neis enamasti dokumentide kujul. Hea näide on internet, mis pole aga kindlasti parim teadmiste hoidla, kuna sisaldab ka väärtusetut ning lausa väära infot. Minevikus loodi hoidlaid välimiste teadmiste kogumiseks ja hoidmiseks(info turu ja konkurentidekohta). Tänapäeval kasutatakse üha enam hoidlaid sisemise struktureeritud teadmiste hoidmiseks(toodete ja klientide kohta).

Teadmistehoidla realiseerimiseks kasutatakse põhiliselt kahte erinevat tehnoloogiat:

• rühmatarkvara (groupware,Lotus Notes)
• veebi (intraneti lahendus).

Tänapäeval on need kaks tehnoloogiat peaaegu ühte sulanud.

Rühmatarkvara või kujutada ka teadmiste hoidlana:

• dokumendipõhiste andmete haldus
• diskussioonigruppide loomine ja haldus
• teadmiste ühtlustamine hajutatud keskkonnas ning kaugkasutamine
• lessons learn-tüüpi teadmiste kogumine ning haldamine
• viitesüsteemi loomine dokumentides.

Veebikeskne intranet teadmiste hoidlana:

• info publitseerimine väga erinevatel platvormidel
• otsingusüsteemide loomine
• viitesüsteemide loomine veebilinkide abil.

Reaalajas töötavad teadmusjuhtimissüsteemid sobivad enamasti juhul, kui on suhteliselt vähe aega ning kasutajal on olemas tugisüsteem või HelpDesk-tüüpi rakendused. Säärased süsteemid vajavad eksperte, kes sisestavad teatud hulga lahendatud (positiivse tulemiga) juhtumeid. Kasutaja peab oskama leida probleemile hoidlast sobiv lahendus, seda soovitavalt kiiresti, mis on lõppkasutajale sageli väga oluline. Suurt kasutamist leiavad sellised süsteemid IT firmades ning organisatsioonide IT osakondades. Üks võimalus muuta andmed teadmisteks on kasutada närvivõrke. Närvivõrgud on statistikale orienteeritud vahendid, mis kasutavad andmeid erinevate sündmuste või juhtumite klassifitseerimiseks. Mida rohkem on lahendatud juhtumeid, seda täpsemaks sellised süsteemid muutuvad. Samas seavad närvivõrgud kasutajaile väga kõrgeid nõudmisi. Et tulemuste interpreteerimine on keerukas, vajatakse selleks eriti algfaasis kõrgtasemelisi statistikuid. Närvivõrke võib vaadelda kui üht tehisintellekti vormi ja nende kasutusvaldkond on enamasti finantssektor.

Kokkuvõtteks võiks loetleda kaheksa peamist teadmusjuhtimisega seonduvat edufaktorit:

1. Teadmistele suunatud organisatsioonikultuur

Raske on luua organisatsioonikultuuri tühjalt kohalt, lihtsam on muuta olemasolevat. Siin on abiks positiivne suhtumine teadmistesse ja nende vahetamisse, aga ka sisekommunikatsioonijuhi ametikohaloomine, kelle üks ülesanne on juhtkonna eesmärkide vahendamine personalile.

2. Tehnoloogiline ja organisatsiooniline infrastruktuur

Tehnoloogilist infrastruktuuri on lihtsam paika seada. Kui erinevad vahendid ja oskused on organisatsioonis olemas, muutub ka teadmusjuhtimise rakendamine lihtsamaks. Organisatsioonilisel tasemelon infrastruktuuri loomine keerukam. Mõnikord tuleb luua uued rollid, ametikohad ja oskused, mille abil projekti ellu viiakse. Kindlasti peab olema fikseeritud sisemine projektijuht, kes edasise tegevuse eest vastutab.

3. Tippjuhtkonna toetus

Nagu iga organisatsioonilist muutust puudutav programm, vajab ka teadmusjuhtimine tippjuhtkonna toetust. Eduka teadmusjuhtimise programmi juurutamiseks on vaja enamat kui lihtsalt raha eraldamist, vajatakse selget sõnumit, et teadmusjuhtimine on organisatsiooni jaoks üheks kriitiliseks eduteguriks.

4. Selge seos majandusliku kasuga

Teadmusjuhtimine võib osutuda organisatsioonile kalliks ettevõtmiseks, mistõttu peab olema kindel ka selle tasuvus. Kõige selgemalt väljendub kasu kokkuhoitud või teenitud rahasummas.

5. Selge visioon

Teadmusjuhtimise strateegia on osa üldisest organisatsiooni strateegiast. See puudutab ka teadmusjuhtimise visiooni, mis peab olema üks osa organisatsiooni üldisest visioonist. Samuti on oluline, et visioon oleks selge kõigile organisatsiooni liikmetele- et neil oleks "ühine keel". Jällegi võiks selle visiooni vahendajaks olla sisekommunikatsiooni juht.

6. Läbimõeldud motiveerimissüsteem

Inimesed ei ole altid oma teadmisi teistele edasi andma. Töötajad võivad leida, et töö käigus hangitud organisatsioonilised teadmised on nende isiklik omand ning vaid sel põhjusel nad organisatsioonis töötavadki. Töötajaid tuleb motiveerida teadmisi koguma ning edasi andma, kuni see saab neile loomulikuks tegevuseks.

7. Baastasemel olev teadmiste struktuur

Projekti õnnestumise seisukohalt on oluline ka teatud tasemega teadmiste struktuur ning nende kategoriseerimine. Abi võib olla näiteks käsiraamatu loomisest, mis sisaldab infot organisatsiooniliikmete eelnevakogemuse, nende praeguste tööülesannete ning kliendi projektidesse kaasatuse kohta.

8. Mitmed kanalid teadmiste edastamiseks

Teadmisi võidakse edastada nii teadmiste hoidlatega kui ka virtuaalsete kohtumispaikade - diskussioonibaasidega. Alustada võiks grupivara tõhusamast kasutamisest ning sinna juurde kuuluvatest diskussioonibaasidest ja virtuaalsetest tööruumidest.

Lõpuks peab märkima, et lähtudes ülaltoodud teadmusjuhtimise ideoloogiast on edukad firmad on üles ehitanud organisatsiooni mudeli, milles võetakse arvesse ettevõttes tekkinud eriomast oskusteavet. Ettevõtte konkurentsivõime suurendamiseks on püstitatud eesmärk tekkinud kogemuste ja oskusteabe rakendamine ettevõttes, töötajate koolituse ja täiendõppe abil.

# A.1.6 Kordamisküsimused

# A.1.7 Koostöötehnika (Koostöötehnika organisatsioonides)

Selle alateema materjale läbi töötades õpid tundma organisatsionide koostöötehnikaid.

# A.1.7.1 Koostöö organisatsioonides

Raske, kui mitte võimatu, on ette kujutada edukat ettevõtet, kus pole tähelepanu pööratud koostöö küsimuste lahendamisele. Igasugune koostöö tänapäeval on seotud aga kommunikatsioonitehnoloogiatega ja baseerub tihtipeale just Interneti abil realiseeritavatele lahendustele. Kvaliteetse koostöö tagamiseks peab olema tasemel nii ettevõtte sise- kui ka välissuhtlus.

Müügi ladus ja tarbijasõbralik korraldamine on igale ettevõttele ülioluline. Seetõttu lähtudes ühel poolt kliendisõbralikkusest ja hinnates teiselt poolt kommunikatsioonitehnika arengusuundi, peab toonitama, et reaalsuses pälvivad üha laiemat tähelepanu internetimüügi tehnikad (e-äri) ja/või interneti kasutamine müügikohtades (e-kommerts). E-kommertsi arengule on kaasa aidanud ka meile juba mõnda aega teada-tuntud ja laialdaselt kasutatud pankade ja müügikettide poolt väljatöötatud rakendused. Oluliseks läbimurdeks või pidada internetipankade kasutamist, mis võimaldab meil teha igapäevaseid väikseid makseid isiklikul kontol sularaha omamata. Sama süsteemi saab kasutada ka internetikauplustes. Seitsmekümnendate aastate revolutsiooniks panganduses oli "masintelleri" (ATM) kasutamine, mida meie tunneme rohkem pangaautomaatide nime all.

Erinevused Interneti ja e-kommertsi osas on esile kerkinud alles viimastel aastatel. Kui hinnata Interneti ja e-äri arenguid viimasel kümnendil, siis vaatamata "uue majanduse" ja sellega koos ka e-äri suuri tagasilööke 2000 a. on selles valdkonnas ringlevate rahade kasv märkimisväärne. Tagasihoidlike hinnangute alusel on viimase kümne aasta jooksul kasvanud interneti äris ringlevate summade suurus kümneid tuhaneid kordi. Tõeline hüpe Interneti äri arengus on tekitanud ööpäevaringse iseteenindusel baseeruva internetimüügi väljaarendamine. Firmades on peamised Interneti põhised arendustegevuse suunad mõnevõrra stabiilsemal alusel, kuna arendatakse juba järeleproovitud ja mõnevõrra traditsioonilisemaid rakendusi, mis on välja töötatud pidades tarbijate huvisid silmas ja mõeldud lahenduste mugavamaks kasutamiseks. Peamine probleem on aga see, kuidas tagada tõhus koostöö firma ja Interneti kaubanduse vahel enne spetsiaalse e-äri jaoks väljatöötatud uue tehnoloogia kasutuselevõtmist.

# A.1.7.2 Võrguteenuste mõju ettevõttele

Selleks, et paremini mõista võrgu poolt esile kutsutud põhitõdede muutusi vaatleme allpool mõningaid selleks vajalikke asjaolusid.

Esiteks on vaja tagada kõikehõlmav juurdepääs võrguteenustele.

Teiseks oleks vajalik, et oleks tegemist täieliku konkurentsi turule lähedase olukorraga.

Kolmandaks tuleb arvestada, et pidevalt kasvavad tarbijate ootused uute teenuste järele. Kui veebileht ei toimi siis kui tarbijal seda vaja on, võib tarbija usaldus kiiresti kaduda ja ta võib hakata eelistama konkurente. Samas peetakse mõningaid Interneti rakendusi väga olulisteks, nii oleks raske ette kujutada elu ilma lennu- või laevareiside ja hotellikohtade broneerimise võimaluseta.

Neljandaks tuleks märkida mobiilside tehnoloogia kiiret arengut, mistõttu muutuvad kättesaadavaks täiendav teave, kuid millega kaasnevad ka keerulised probleemid.

Viiendaks tuleks märkida tehnoloogiliste lahenduste keerukus ja omavahelise seotuse, kuna viga süsteemi ühes osas võib põhjustada vea teises süsteemi osas. Tarbija jaoks loomulikult on vea põhjus täiesti teisejärguline, tema jaoks jääb teenus saamata.

Järjest rohkem tähtsustatakse otsekontaktide arendamist ja tarbijate kogemuste üldistamist saamaks infot, millist suhtluskanalit eelistab tarbija. Mainitud strateegia kasutamise taga on tarbija enda poole võitmine, mis võimaldab toote pakkujal pikema aja vältel tarbijat enda toodetega siduda. Tarbijate monitooring nõuab informatsiooni kogumist ja töötlemist, mis nii juriidilises kui ka tehnoloogilises mõttes peab olema ainult ärilise iseloomuga ega sisalda delikaatseid isikuandmeid.

Reaalsus näitab, et tarbija enda kliendiks meelitamine ei ole lihtne. Kõigepealt tuleb silmas pidada, et tarbija on selles tegevuse üks osapooltest, kellel on olemas oma soovid ja kes tihtipeale teeb teadlikult koostööd oma müüjaga. Koostöö valmidust tõendavad ka turu-uuringuid, mis iseloomustavad tarbijate lojaalsust. Sellekohast infomatsiooni on õnnestunud koguda tänu müüjate poolt tarbijatele väljastatavatele kliendikaartidele või tarbijate registreerimise kaudu müüjate kodulehekülgedele. Tegemist on olukorraga, kus tarbijad annavad oma isiklikke andmeid, mis iseloomustavad tema eelistusi ja vajadusi tarbijana (vanus, eriala jne). Tihtipeale antakse sellise infoga ka teada, millisel kujul reklaami eelistatakse või millisel moel ja millal soovitakse sidet pidada.

Teisalt peab märkima, et müüjate käitumine on üleolev suurtootjate puhul, kes tänu oma turuseisundile ei suhtle alati vahetult klientidega. Sel juhul on tootjad vähem paindlikud, ei arvesta alati piisavalt kiiresti tarbijatega, ei ole võimelised ja vahel ka pole huvitatud turu pidevast arendamisest. Kõigest hoolimata, ettevõtete andmeside võrgud arenevad ja on omavahel seotud, olles küll ühe ja sama varustusahela erinevad osad, kuid täites erinevaid ülesandeid erinevatel ajahetkedel, loovad nad ühenduse klientidega, kes on nende arvepidamises tõusnud esimesele kohale.

Kui hinnata erinevaid tootmisharusid ettevõtete arvutivõrkude seisukohalt, siis tundub see Eesti üldiselt heal järjel olevat, võib-olla mõnevõrra vähem on nendele probleemidel pööratud tähelepanu toiduainetetööstuses ja seda just müügi poole pealt. Samas võib täheldada ka sünergia tekkimist turul tootmise seisukohalt konkurentidena käituvate, kuid müügi küsimustes koostööd tegevate ettevõtete puhul. Liikudes strateegilistel tasanditel mõnevõrra pragmaatilisemate probleemide valdkonda võivad koostööst tulu saada mõlemad osapooled jagades teadmisi mudelite, informatsiooni, planeerimise, ressursside jaotuse jne. valdkonnas.

Informatsiooni jagamine ettevõtete vahel laiendab oluliselt sisese infosüsteemi võimalusi. Sisene infosüsteem extranet on tihtipeale ettevõtte esimeseks infosüsteemiks, millest lähtudes töötatakse välja juba mõningaid Internetile omaseid funktsioone täitev intranet. Intraneti abil on võimalik juba ümber korraldada planeerimisprotsess, ressursside logistilist liikumist, optimeerida firma jaoks varustusalased lahendused. Enne niikaugele jõudmist jääb siiski kogu infosüsteemi tase sisemise tegevuse koordineerimise analoogiks siseprotsesside abil.

# A.1.7.3 IT kasutamine tööprotsesside juhtimisel

Vaatleme lühidalt ka võimalusi ja vahendeid tööprotsesside juhtimiseks. Üldjuhul on siis tegemist süsteemidega, mis võimaldab ühist tegevust koordineerida ja suunata, planeerida ajakasutust, eriti siis, kui inimesed ei tööta kõik ühes allüksuses. Loomulikult on meeskonnatöö korraldamiseks võimalusi palju, kuid üldpõhimõtted on suhteliselt sarnased. Ühiseks jooneks nendel lahendustel oleks suunatud lihtsustamise ja loogiliste seoste välja töötamine, mille abil luuakse seosed mingi tervikliku protsessi erinevate tegevuste vahel. Samuti tuleb tagada üksikute töötajate tingimused ülesannete täitmiseks ja seda nii ajaliselt kui tehnoloogiliselt, tehes kogu vajaliku informatsiooni kõikidele osapooltele kättesaadavaks. Kui võrrelda seda korvpalliga, siis peavad kõik meeskonna mängijad teadma, mida soovib treener, neil peavad olema oskused treeneri poolt püstitatud eesmärkide realiseerimiseks ja nad peavad kogu aeg arvestama oma meeskonnakaaslastega.

Põhilised vahendid, mida tuleks kindlasti silmas pidada ettevõtte juhtimisprotsessi moderniseerimisel on juba mõningates ettevõtetes rakendust leidnud. Kõigepealt sellised üldkasutatavad sidevahendid nagu MSN, e-mail, Skype jne.. Skype kasutamine kasvab väga kiiresti, paralleelselt toimub ka Skype võimaluste arendamine. Seejärel tuleks tõsist tähelepanu pöörata dokumentide haldamisele. Tegemist on süsteemiga, mis kehtestab dokumentide liikumise firmasiseselt, nende säilitamise korra ja kirjavahetuse reeglid. Kõikides firmades tuleks vastav kord välja töötada ja juhatuse poolt kinnitada.

Kindel koht firmasiseses suhtluses omab ka protseduurireeglite süsteem. Antud süsteem sisaldab ametikirjeldus, määratleb käsuliinid alluvussuhted, töötajate rollid, infosüsteemi kasutamise õigused e. kellel on õigus ainult lugeda kellel muuta andmeid, millistele andmetele keegi üldse ligi pääseb jne. jne. kaasajal omab järjest suuremat tähtsust Interneti-põhine varustus-turustussüsteem, mi iseloomustab ettevõtte juhtimistegevuse väljumist ettevõtte raamidest ning omab tänapäeval väga tähtsat rolli edukate ettevõtete majandustegevuses. Ja lõpuks ka telekommunikatsiooni ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamise süsteem, mille abil luuakse võimalus videokonverentside pidamiseks jne.

Võimalus töötada ühiselt, ühes töögrupis vaatamata sellele, et ollakse ruumilises ja mõnikord ka geograafilises mõttes üksteisest eraldatud on tänapäeval küllaltki levinud. Tänapäevased sidevahendid teevad tuhanded kilomeetrid olematuks, vahel võib häirida ja ebamugavusi tekitada ainult suur ajavahe. Läbivaks ideeks sellist laadi koostöö korral oleks kokkukuuluvus, ühtsed eesmärgid, mis ilmselt ongi sellist laadi meeskonnatöö aluseks. Kokkukuuluvustunnet aga ka teatud laadi sisemist hierarhiat peavad tunnetama kõik töögrupi üksikud liikmed. Tihtipeale nimetatakse sellist loomingulist suhtumist ja koostöö valmidust ka "meeskonna vaimuks". Seega, töötades grupis tuleb loomulikuks pidada kõrget sõltumatuse taset, kusjuures vabadusastmed tuleb eelnevalt kokkuleppida.

Kui vaadelda laiemalt eraldi või koos töötamise probleemi, siis võib märkida, et eraldi asuvate töötajate koostöö korraldamine ei pruugi olla lihtsate meetoditega lahendatav. Organisatsiooniteooria üks valdkondi tegelebki erinevatest kultuuri ja/või usulise taustaga keskkondadest pärinevate töötajate koostöö küsimustega. Reaalsuses võivad need inimesed töötada ühises ruumis, kuid tänapäeval pole sugugi harvad juhtumid, kus töötatakse eri piirkondades. Kaugtöö korral võib juhtuda, et inimesed pole teineteist näinudki ega tunne üksteist.

Globaliseerumise toob endaga kaasa kaks vastandlikku nähtus, ühest küljest toimub kultuuride sulandumine, nende erisuste mõistmise kasv. Teisest küljest suureneb vajadus väga erineva kultuurilise või usulise taustaga inimesi ühiste eesmärkide nimel tööle rakendada. Organisatsiooniteoorias pööratakse palju tähelepanu probleemidele, mis tekivad geograafilise eraldatuse ja kultuurilistest erinevuste baasil. Üks olulisemaid uurimusi selles valdkonnas on olnud Gaurtneri tööd, milles vaadeldakse läbi IBM kontserni eri riikides ja kultuurikeskkondades asuvate tütarfirmade töötajate käitumist.

Joonis 1-8. Töögruppide iseloomustamine sõltuvalt globaliseerumise tasemest ja töötajate kultuurilistest erinevustest

Joonisel 1-8 on näha, et globaliseerumise kasv loob tingimused eri kultuurikeskkondade kokkupuute kohtade tekkimiseks. Areng toimub traditsiooniliselt lihtsamalt keerulisemale, kus alustades reaalselt koos töötavast grupist, jõutakse läbi nn. hajutatud grupi, kus tööruumid on erinevad, töögrupini, kus töötavad koos erineva kultuurilise ja/või usulise taustaga inimesed. Järgmine aste oleks juba Interneti kaudu ühiseid ülesandeid täitvad töögrupid nn. virtuaalsed töögrupid, mis võimaldab andekaid töötajaid firma huvides rakendada ilma et nende tegutsemise asikohta muudetaks.

Kokkuvõtteks peab märkima, et üheks edukust tagavaks teguriks tuleb pidada töö protsessi juhtimise süsteemi, milles on arvestatud nii kultuurilisi iseärasusi kui ka organisatsioonilisi probleeme ja kasutatud häid tehnoloogilisi lahendusi.

# A.1.7 Kordamisküsimused

# A.1.8 Arvutipõhine koolitus ja e-õpe

Selle alateema materjale läbi töötades õpid tundma arvutipõhise koolituse ja e-õppe põhimõtteid.

# A.1.8.1 Arvutipõhise koolituse ja e-õppe põhimõtted

Tänapäeval on arvuti leidnud kindla koha kõikides õppetöövormides alates üld- ja kõrgharidusega ning lõpetades täiendkoolitusega. Kuna tööturul püsimiseks peavad inimesed senisest aktiivsemalt tegelema enda tööalases "vormis" hoidmisega, siis ilma Internetita ja arvutita see alati võimalik ei olegi. Võimatu on ette kujutada kõrgemat õppeasutust või koolitusfirmat, mis ei oma arvutiklassi või ei kasuta Interneti võimalusi oma õppematerjalide suunamiseks avalikustamiseks. Internetipõhist koolitust ongi hakatud nimetama üldnimetusega e-õpe. Ilmselgelt võimaldab Internet õppurite võimalusi oluliselt suurendada.

E-õppe korral on aga tehnoloogia võimaluste laienemine kogu õppeprotsessi üks külg.

Teine ja sisuline külg oleks didaktika, e. kuidas valmistada ette materjalid, millised peaksid olema suhtlemisvõimalused, kuidas korraldada foorumeid ja millised peaks olema enesekontrolli võimalused ning lõpuks, kuidas tagada objektiivne eksamite/arvestuste läbiviimine. Probleeme kahtlemata jätkub, kuid võimalused kõrghariduse ja täiendkoolituse saamiseks laienevad. Loomulikult on ka erialasid, kus tuleb aine omandamiseks ka vahetult õppejõuga suhelda, nagu arstiteadus, lennundus, merendusalane navigatsioon jne., kuigi ka nendes valdkondades saab mingil määral kasutada arvutisimulatsioone. Samas peab nentima, et teatud oskuste tasemelt on vajalik eriala omandamiseks saada ka vahetu kogemus.

Kuna e-õpe on suhteliselt uus mõtteviis haridusvaldkonnas, siis on ka arusaamad selle olemusest ja kasutusvaldkondadest mõnevõrra erinevad. Süvenemata antud juhul pedagoogika erinevate koolkondade poolt pakutud õppetegevuse korraldustesse, peab kindlasti märkima, et absoluutset tõde s.t. ühte ja head õppemetoodikat ei ole olemas. Ühele õppejõule ja/või õppurile sobib üks, teistele mõni teine lähenemine. Üldjuhul peetakse e-õppeks suhteliselt laia valdkonda õppeprotsessis alates audiovisuaalsete vahendite kasutamisest auditooriumis ja lõpetades kursuste läbimisega universaalsete e-õppe keskkondade abil, sisuliselt kordagi õppejõuga vahetult kohtumata. Lisaks sellele, võimaldab oma oskusi suurendada ja teatud tööülesannetega edukamalt hakkama saada ka tarkvaraga kaasaskäivad lisavõimaluse (installeerimise protseduurid, hüperlingid, kõikvõimalikud juhendid jne.).

E-õppeks on loetud ka ülikoolide õppeinfosüsteemidesse lisatud loengumaterjale. Viimastel aastatel on siiski leitud, et e-õppeks saab lugeda kõige enam universaalsete e-õppe keskkondade kaudu toimuvat õppeprotsessi. E-õppe keskkondi on loomulikult palju, kuna spetsialiseerumisvõimalusi ja rõhuasetusi võib olla vägagi erinevaid. Eesti kõrg- ja keskeriharidus süsteemis on kasutusel põhiliselt Moodle, IVA, Edutizer jne..

Kui mingil moel ülaltoodud lähenemisi kokku võtta ja süstematiseerida, siis oleksid põhilised e-õppe iseloomustavad väited:

• tarkvarade raames (Microsoft, Linux jne.) leiduvad võimalused, mis annavad kasutajatel võimaluse õppida ja kasutada kõikvõimalikke lisafunktsioone ja –võimalusi
• õppeinfosüsteemid ja koduleheküljed, kuhu õppejõud oma õppematerjale üle laadivad, mõningates õppeinfo süsteemides eksisteerivad ka lihtsamad teadmiste kontrollisüsteemid
• õppejõudude endi poolt väljatöötatud ainekesksed materjali esituse ja loogilised teadmiste kontrolli süsteemid. Paraku on nende väljatöötamine aeganõudev, seega oleks ka nende arv väike, samas on need kõige efektiivsemad vahendid aine omandamisel
• universaalsed e-õppe keskkonnad, mis on välja töötatud kas suurte ülikoolide poolse tellimusena või kommertseesmärkidel, nagu WebCT, Edutizer, Luvit, Moodle, IVA jne
• eeldatakse, et aastatel 2010-2015 laieneb plahvatuslikult just sotsiaalsete internetikeskkondade kasutamine õppetöös, eriti just sotsiaalteaduste õpetamisel. Seniste suhtluskeskkondade (Facebook, Twitter, kõikvõimalikud blogid, "Second life" keskkond jne.) kõrvale ilmuvad objekt-orienteeritud internetikeskkonnad, mis võimaldavad üliõpilastel omandada ainet senisest oluliselt efektiivsemalt "learning by doing" põhimõtetel.

Eeltoodud loetelu jaoks pingerida koostada on raske, pigem on tegemist tehnoloogia ja meie endi tõekspidamiste arengu tulemusena toimunud õppeprotsessi evolutsiooniga - lihtsamalt keerulisemale. Samas, mida vähem vahetuid kontakte õppejõudude ja õppurite vahel toimub, seda motiveeritum peab olema õppur. Iseseisev töö on e-õppe lahutamatu osa, mis nõuab tahtejõudu ja keskendumisvõimet. Paraku on just need iseloomuomadused õppurite lõikes väga erinevad. Kui võrrelda õppurite motiveeritust, siis peab märkima, et üliõpilased on keskmiselt rohkem motiveeritud erialaste ainete omandamisel ja vähem üldainete puhul. Täiendkoolitusel, kus õppurid ise valivad valdkonnad, milles ennast täiendada, on motiveeritus võrreldes üliõpilastega oluliselt kõrgem.

Palju on diskuteeritud ka videoloengute teemal, kas ja kui palju neid kasutada. Kuna audiovisuaalne tehnika areneb väga kiiresti, siis ilmselt ühe võimalusena peaks videoloengute kuulamise võimalus õppurite jaoks olema. Halval tehnilisel või mis veel hullem, halval metoodilisel tasemel loengumaterjalid ei köida aga kedagi. Seega eelnev ettevalmistus loenguks ja tehniline tugi peavad olema väga tugevad, lisaks sellele loeb palju ka õppejõu artistlikkus.

Kõik see kokku peaks andma mõistlikku pedagoogilise tulemuse. Hirmud teemal, et videoloengud jätavad igal alal alles tipud, kelle loenguid ainult kuulatakse on sama alusetud kui helisalvestuste leiutamise järel oli hirm teatrite kokkuvarisemisest. Vahetu esitus jääb alati, sest esitusnüansid ja erialaste probleemide lahkamine, mis on omane igale õppejõule-isiksusele ei ole võimalik salvestustelt alati tabada.

Probleeme võib ainete omandamise taseme kontrollimisel tekitada abivahendite kasutamine, mis seondub motivatsiooniga. Kui soovitakse teadmisi, siis tehakse testid iseseisvalt, kui eesmärgiks on ainult võimalikult kõrgem hinne, siis jäävad teadmised tahaplaanile ja üritataks ka eesmärgi saavutamiseks ebaausaid võtteid kasutada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et e-õppel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed. Kui vaadelda positiivset poolt, siis on oluline märkida, et e-õpe võimaldab õppuritel oma aega ratsionaalsemalt kasutada, õppida siis kui neil selleks võimalusi on ja pöörata suuremat tähelepanu just nendele aine osadele, mida oluliseks peavad. Tee hariduseni leiavad õppurid, kes ei saa mingitel põhjustel regulaarselt loenguid külastada.

Tänapäeva elukestva õppe paradigma raames on see paljudel üheks väga heaks võimaluseks tõsta oma oskusi ja teadmisi püsimaks konkurentsivõimelisena tööjõuturul. Õppekorraldusliku poole pealt võib välja tuua koolitus- ja õppetegevuskulude kokkuhoiu, märkida võib ka õppurite rahalist kokkuhoidu väiksemate sõidukulude näol.

Negatiivseks küljeks loetakse kõikide e-õppe skeptikute poolt kõigepealt just suhtlemisvõimaluste vähenemise, kardetakse, et inimeste suhtlemisoskus jääb kehvemaks, isiklikud kontaktid asenduvad anonüümsete e-tuttavatega, keda näost-näkku pole kunagi nähtud. Samuti kaob õppejõu kui isiksuse, eeskuju roll, mida loengute vahetu kuulamise käigus saab kogeda, kuna emotsioone on võimatu üle kanda e-kanalite kaudu. Peale selle kiputakse alahindama uute kursuste väljatöötamisele tehtavaid kulutusi, kuna tegemist on täiesti uue lähenemisega aine ülesehitusse.

Tuleb alati meeles pidada tõsiasja, et e-õpe ei ole tavaõppe automaatne kopeerimine uute võimaluste raames. E-õppe nõuab täiesti uut lähenemist ja seda just didaktika vallas. Seega ettevalmistusprotsess on väga pikk. Näitena võib tuua mängufilmi valimise protsessi, kuhu kulutatakse kümneid miljoneid kroone ja tegeldakse sellega terve aasta. Hea õppevideo (videoloengu) valmistamine on analoogne tegevus ja pole sugugi lihtne ülesanne.

Tõsist tähelepanu nõuab ka tagasiside korraldamine, kuna kõik õppurid peavad saama vastused oma küsimustele, ilmselt on ka siin omad kulud, kuna õppejõud pole füüsiliselt võimeline kõigiga suhtlema, seega tuleb kindlasti kasutada tuutoreid.

# A.1.8 Kordamisküsimused

# A.1.9 Infoühiskond

Selle alateema materjale läbi töötades õpid tundma infoüshiskonna ülesehitsue ja toimimise põhimõtteid.

# A.1.9.1 Infoühiskonna taust

Ilma igasuguste kahtlusteta võib väita, et just infotehnoloogia kiire areng on põhjustanud kolossaalseid muutusi majanduses ja ühiskondlikus elus ja seda peamiselt viimaste aastakümnete jooksul. Alates teisest maailmasõjas, kus radartehnoloogia nõudis esimeste arvutite väljatöötamist pole asjatundajad hetkegi kahelnud, et just selle valdkonna päralt on tulevik. Tänaseks päevaks on infotehnoloogia Interneti kaudu ühendanud ja selle läbi muutnud kogu maailma, kuna paljuräägitud globaliseerumisprotsessid ei oleks mõeldavad ilma Interneti levikuta. Sisuliselt ei ole enam valdkonda, kus infotehnoloogia mõju ei oleks märgata, olgu selleks siis majandus tervikuna, riigiasutused või siis kolmas sektor.

USA keskpanga FED-i endine esimees Alan Greenspan, tuntuim ja arvestatuim omaaegne aktsiaturgude mõjutaja maailmas, põhjendab USA majanduse ja börsiindeksite pidevat kiiret kasvu üheksakümnendatel aastatel just infotehnoloogiasse investeerimisest lähtunud tootlikkuse kasvuga. Info­tehnoloogiline tootmine on olnud ja on ka soomlaste, rootslaste ja nn. aasia "majandustiigrite" eduka majanduse aluseks.

Miks on infotehnoloogia sedavõrd võimas tööriist ja mis on IT eesmärk? Lühidalt võiks öelda, et info­tehnoloogia eesmärk on automatiseerida inimmõistuse kee­rukamaid tööülesandeid. Samas on IT kaugem eesmärk intelli­gentsete masinate loomine, mis inimeste asemel kogu töö ära teeksid.

Samas on "tõeline" tehisintellekt kauge tulevikuunistus, kuigi tipparvuti koos tippmalemängu programmiga on tu­gevam maletaja kui valitsev maailmameister. Sellegipoolest on prae­gused ja lähituleviku arvutid ja tarkvara inimesest ning ka kõrgema arenguga loomadest võrreldamatult ebaintelligentsemad.

# A.1.9.2 IT roll ühiskonna arengus

Siiski suudab arvuti juba praegu teha paljut, mis inimesele üle jõu käib. Arvuti on võimeline täitma mitmeid mõtte­tööd eeldavaid rutiinseid ülesandeid. Õige töökorralduse juures saab arvutiga asendada hulga inimtööjõudu. Vähe sellest, arvutid loovad ka päris uusi tooteid ja teenuseid ­nagu näiteks internet, elektrooniline kaubandus, suured andmebaasid. Tehnoloogiline sulandumine erinevate valdkondade vahel teeb võimalikuks arvutitehnoloogia ja telefon, televisiooni, fotograafia jt. valdkondade iseenesest mõistetava koostöö.

Siit leiame selgituse ka infotehnoloogia kiirele arengule. IT arendamine ja tootmine on iseennast võimendav laviinitaoline protsess. Uute arvutite ja tarkvara loomisel kasutatakse peamiste tööriistadena just seniseid arvuteid ja tarkvara. Vahendite areng võimaldab luua ül1a paremaid tööriistu. IT on nagu isearenev tsivilisatsioon, mis kasutab inimühiskonda enda laienemise huvides.

Alus majanduse ja ühiskonna industrialiseerimisele pandi mitu sajandit tagasi. Esmalt võeti masinad kasutusele füüsilise lihttöö asendamiseks - vesiveski, mehhaanilised ketrusmasinad, aurumasin, raudtee ja auto on industriali­seerimise algperioodi peamised märksõnad. Kõik need seadmed ja tehnoloogiad reformisid tootmisprotsesse, lõid uusi teenuseid ning muutsid märkimisväärselt nii majan­dust kui kogu ühiskonda.

Kontori- ja organiseerimistöö mehhaniseerimine algas eelmisel sajandil kirjutusmasinate loomisega ning jätkus mehhaaniliste kaardiarvestusaparaatide ehitamisega. 20. sajandi esimesel poolel sündinud kommunikatsiooni­tehnoloogia - telefon, raadio, televiisor - oli sajandi teise poole radikaalse majandusliku ja ühiskondliku arengu mootoriks. Medium is the message - nii pealkirjastas ühiskonnateoreetik Marshall McLuhan oma suurteose.

Kommunikatsioonitehnoloogia oli aluseks kaasaegse arvutustehnika tekkele, mis nüüd omakorda esimest reformib. Võrgusüsteemide pioneeri Sun Microsystemsi moto "Network is the computer" (võrk on arvuti) ongi tõeks saanud. Arvuteid, võrku ja kommunikatsiooni­tehnoloogiat ei saa enam üksteisest eristada.

Kui kahekümnenda sajandi ühiskond oli auto-, telefoni­ ja televiisoriühiskond, siis sajandivahetuse maailm on muutumas radikaalselt uueks, nn infoühiskonnaks. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, perso­naalsed kommunikatsioonikanalid - internet ja sellel baseeruvad struktuurid ning teenused. Infoühiskonna inimesel on arvuti abil võimalik ligi pääseda tolmtule hul­gale andmepankadele ja infoallikatele, tema abivahen­diks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Suhtlemine maailma mistahes nurgaga on sama lihtne ja odav nagu suhtlemine kõrvalmaja elanikega. Töötada saab edukalt nii kontoris, kodus kui reisil olles. Kaugused kaotavad oma senise tähenduse.

Kommunikatsiooni- ja infotöötlustehnoloogia võimaldab ettevõtet senisest efektiivsemalt juhtida - enam pole vaja suurt ja keerulist keskastme juhtide vahestruktuuri. Traditsiooniline turustruktuur muutub, kuna ülemaailmsete võrgukataloogide ja infootsinguprogrammide abil on või­malik kiiresti ja odavalt leida vajalikku kaupa, teenust või ka klienti. Nähtavaks muutuvad seni suurtest turgudest eemalolnud firmad. Kõrgete tootmiskuludega ja kalleid reklaamikampaaniaid läbi viivate, turgu valitsevate firmade kõrvale on astumas uued ja odavamad alternatiivid.

Paratamatult muutub kogu majanduse struktuur terves maailmas. Nii on Rootsis omal ajal majandusele kindla aluse pannud traditsioonilisest tööstusest aastate jooksul kadunud juba sajad tuhanded töökohad. Analoogne protsess on toimunud arenenud riikide põllumajanduses, kus seoses tehnoloogia arenguga kadus lõviosa töökohtadest, Nüüd on järjekord jõudnud kergetööstuseni, eriti just tekstiilitööstuseni, kust kaob praegu enamik töökohti ja seda nii Rootsis, Soomes, USAs kui ka Eestis.

Üheks infotehnoloogiliseks rajajooneks võib pidada 1980 aastaid, kui laialdase kandepinna leidis personaalarvutite ideoloogia. Otsese peegeldusena sellele muutus ka mikroelektroonika tööstus, ettevõtted, kes ei suutnud muutustele kiiresti reageerida, kadusid, teised kohanesid ja muutusid täiesti uuteks ettevõteteks.

1990 aastaid võib lugeda mobiiltelefonide ajastu alguseks. Mobiilside areng on olnud väga muljetavaldav alates digitaaltehnoloogiale üleminekust ja lõpetades kõikvõimalike rakenduste kasutuselevõtmisega, mis on Eesti sugusel väikeriigil võimaldanud oma innovaatilisusega silma paista.

Eriti oluline aspekt muutuste ja IT investeeringute juures on põhimõtteliselt samade infotehnoloogia vahendite ja tehnoloogiate kättesaadavus igas maailma nurgas. Need vahendid on suhteliselt odavad ning tehnoloogia kiire arengu tõttu on uustulnukatel suhteliselt lihtne vanade tuntud firmade kõrvale jõuda. Võidab see, kes on võimeline kasutama uut tehnoloogiat oma ettevõtte arendamiseks.

IT arenedes teravneb ning globaliseerub üldine majanduslik konkurents. Senist majandusskeemi teeltpühkiva IT laine ignoreerimine või sellele vastutöötamine on juba ette kaotusele määratud: laine mataks meid enda alla, me jääksime teistest maha. Samas ei saa IT arengut pikaks ajaks kuigi täpselt ette ennustada. Parim lahendus on tõusulaine ees tasakaalu hoides aktiivselt kaasa surfata.

IT võimaldab:

• teha kiiremini rutiinseid töid ja hoida kokku tööjõudu
• pakkuda hoopis uusi tooteid ja teenuseid
• juhtimist efektiivsemaks muuta ning organisatsiooni struktuuri õhendada
• hajutada tööd eri paikade vahel
• luua uusi marketingikanaleid, sh ülemaailmseid

# A.1.9.3 E-äri

Virtuaalses ärikeskkonnas tehakse oluline osa äri­tehinguid internetis (virtuaalselt). E-äri (electronic business) on virtuaalsetes ärikeskkondades toimiv äri.

E-äri kirjeldavad neli ärimudeli tüüpi:

• äri-äri (business to business, B2B)
• äri-tarbija (business to consumer, B2C)
• äri-riik (business to administration, B2A)
• tarbija-riik (consumer to administration, C2A).

E-äri mõjutab oluliselt selliseid majanduse valdkondi (B2B ja B2C mudelid) nagu turundus, müük, reklaam, varustus, hulgi- ja jaekaubandus, kaupade järelteenin­dus ja remont, rahandus, kindlustus, transport ja logis­tika, digitaaltootmine, hajustootmine. B2A sektoris mõjutab e-äri riigi ja äri koostöö valdkondi: toll, mak­sundus, riigihanked, tegevusload, õiguslik regulatsioon.

# E-äri valdkonnad

Põhilised toimivad e-äri valdkonnad on e-rahandus, e-turism, e-varustus, e-kaubandus, e-meedia, e-õpe.

# E-äri iseloomustus

• E-turg. Globaalne virtuaalne turg ühendab kõik toodete ja teenuste pakkujad ning ostjad ja annab igaühele võimaluse ühineda selle turuga. Ettevõte sattub e-äris globaalsesse virtuaalärikeskkonda. E-äri loob uusi e-turge.
• E-äri kiirus. Virtuaalses keskkonnas toimuvad äri­tehingud oluliselt kiiremini, mis loob eelised e-ette­võtetele.
• E-vahendus. E-äris domineerib praegu vahendus: kaubandus, varustus, logistika, finantsteenindus jt..
• Outsourcing . Ettevõtete keskendumine oma põhi­tegevusele ja kõrvaltegevuse andmine spetsialiseeritud firmadele saab olulist tuge e-ärist. E-äri omadused ­äriinfo vahetamise kiirus, otsesus, mobiilsus, täiuslik­kus ja töökindlus - võimaldavad ettevõttel osta/rentida juhtimisteenuseid (e-rahandus, e-turundus, e-varustus), aga ka kõiki infotehnoloogilisi teenuseid ja võimalusi.
• E-äri ressursid. E-äri põhineb inforessurssidel, mis on enamasti tasuta või odavad ja sõltub suurel mää­ral inimestest ja nende teadmusest. Tavalise äriga võr­reldes sõltub e-äri vähem materiaalsetest vahenditest, nende hindade dünaamikast ja kättesaadavusest. Väikeettevõtluse e-äri sõltub vähe rahast, suur e-äri on kallis.
• E-äri uued võimalused. Uute äriideede ja virtuaal­ettevõtluse võimalused e-äris on praegu veel piirama­tud. E-äri on uus ja suur väljakutse ärimeestele ja loob võimalusi inimestele, kellel ei ole neid seni olnud.

# Ettevõte e-majanduses

E-äri on iga ettevõtte võimalus laiendada tegevuspiir­konda ja võimendada tegevust. Ettevõte laiendab oma tegevust sisenemisega e-äri keskkonda, seal suureneb firma võimalike äripartnerite hulk globaalsel e-turul tegutsejate võrra. Ettevõte võimendab oma tegevust sisenemisega e­-äri keskkonda, seal omandab ta e-äri eelised: klientide tellimuste kiire ja paindlik täitmine, kiire ja kvaliteetne toodete tarnimine, kulude ja varude kokkuhoid.

# Ettevõtte infosüsteem e-äris

Ettevõtte infosüsteemi mudel e-äris on esitatud joonisel 1-9.

Joonis 1-9. Ettevõtte infosüsteem e-äris

Selles mudelis jaguneb ettevõtte infosüsteem intraneti ja ekstraneti vahel. lntranet on ettevõttesisene välis­partneritele suletud infosüsteemi osa. Ekstranet on ette­võtte infosüsteemi avatud osa, kuhu välispartneritel on juurdepääs interneti kaudu.

# Ettevõtte e-äri

Ettevõtte põhilised juhtimisvaldkonnad e-äris on e-turundus, e-varustus, e-finantsteenindus.

# A.1.9.4 Ettevõtte e-turundus

Ettevõtte e-turunduse põhifunktsioonid on:

• müük ja müügitoetus
• kliendisuhete juhtimine (customer relationship management - CRM)
• reklaam
• tarnimise juhtimine
• müügijärgse teeninduse juhtimine.

a) Müük e-turunduseson interneti vahendusel kulgev protsess turustajate ja ostjate vahel. Ekstranetis on sel­leks toodete kirjeldused (omadused, parameetrid, müü­gihinnad), aga ka müügi-, tarnimis- ja arveldustingi­mused. Ekstranet pakub ostjale tellimisdokumente ja toetab turustajate müügiprotseduure interneti kaudu.

b) Müügitoetussisaldab müügi finantseerimist (lii­sing, laenud). See teenus võib olla ettevõtte e-turun­duses sisseostetav e-finantsteenindajalt (ASP).

Näide: ravimite e-hulgimüüja ekstranetis on ravimite kirjeldused ja hinnad. Apteegid (ka e-apteegid) tellivad ravimeid interneti vahendusel ja arveldavad e-hulgi­müüjaga e-panganduse kaudu.

c) Hinnakujunduse-turunduses on paindlik turuolu­kordade ja klientide suhtes. Interaktiivne kiire andme­vahetus e-turunduses võimaldab müüki kokkuleppe­hindadega. Näiteks lennundusportaalides muutub lennupiletite hind reaalajas sõltuvalt turu olukorrast (Lastminute. com).

# A.1.9.5 Kliendisuhete juhtimine

Kliendisuhete juhtimine kui uus suund turunduses saab e-äris olulist tuge. Selle turundusstrateegia põhiideed - kliendisu­hete personaliseerimine, otsesuhted iga kliendiga - on e-äri keskkondades tõhusamalt teostatavad. Turustajate personaliseeritud suhtlemine iga kliendiga võimaldab luua ettevõtte infosüsteemis iga kliendi turunduspro­fiili, mida täpsustatakse reaalajas.

Tulemuseks on:

• turustajate personaliseeritud müügipakkumised
• iga kliendi nõudluse kiire ja kvaliteetne rahuldamine - kliendiprofiilide üldistamine ettevõtte aktuaalseks turumudeliks.

CRM toimib ettevõtte e-turunduses tõhusalt siis, kui partneriteks on klientide e-varustuse ekstraneti mu­delid.

Reklaam e-turunduses.Tänapäeval reklaamib iga ettevõte ennast internetis oma lehekülgedel, ena­masti on reklaam seotud internetiportaalidega. Rahvusvahelistel ettevõtetel on oma portaal võim­sate reklaamiveebidega, aga nad reklaamivad oma toodangut ka suurtes reklaamiportaalides (näiteks Yahoo.com). E-reklaam kui ostetud teenus on tõhus juhul, kui ettevõtte e-turundus seda pidevalt aja­kohastab (e-reklaam kui ettevõtte infosüsteemi ekstraneti osa).

Tarnimise juhtimine.Toodete tarnimine ostjatele on e-logistika funktsioon, mis ühendab transpordiahe­lad, ekspedeerimise, ladustamise, kauba käsitluse, tolli­protseduuride korraldamise ja kaupade jaotamise. Ette­võtte e-turundus võimaldab tellida e-logistika ette­võtetelt transporti, jälgida oma tarnete kulgu, suhelda e-tolliga, arveldada e-panganduse kaudu. E-logistika ettevõtte näide on Maersk Logistics (http://www.maersk-logistics.com).

# A.1.9.6 Ettevõtte e-varustus

Ettevõtte e-varustuse põhifunktsioonid on hanketur­gude monitooring, tellimine ja hangete juhtimine. Ettevõtte e-varustuses toimub hankimine virtuaal­keskkondades, kus kulgeb ettevõtete e-turunduse ja e-hangete koostöö. Ettevõtte varustajad võrdlevad ja valivad e-turgudel ning ettevõtete müügikataloogidest parima kvaliteedi ja hinnaga tooteid ning tarnijaid, tellivad ja arveldavad interneti kaudu tarnijatega, jäl­givad tarneid e-logistika võrkudes. Suurel ettevõtetel võib olla internetis oma varustusportaal (nt Ford Supp­lier Portal). Ka ettevõtte varustamine võib olla sisse­ostetud teenus (ASP), mida Eestis pakub Helmese e-­hanke süsteem MARKIT (http://www.markit.ee). Sta­biilses tarneketis võimaldab e-varustuse ja tarnijate e-­turustuse koostöö ettevõtte automaatvarustamist

# A.1.9.7 Ettevõtte e-rahandus

Ettevõtte tegevusvaldkondadest enam digitaliseeritud on rahandus, mis võimaldab selle peaaegu täielikult virtualiseerida. Ettevõtte e-rahandus on firma rahan­dusinfosüsteemi toimimine oma rahanduspartneritega interneti vahendusel. Ettevõtte e-rahandus seondub e-pangaga, e-bör­siga, e-kindlustusega; e-maksuametiga. E-rahandus annab hea võimaluse osta ettevõttele finants­teenuseid väljast nn. e-finantsteenindajalt*.*

# A.1.9.8 Virtuaalettevõte

E-äri on tekitanud ettevõtluse uue ärimudeli - virtuaal­ettevõtlus. Virtuaalettevõte (v-ettevõte) toodab/vahen­dab digitaalset produkti ja/või toimib põhiliselt vir­tuaalsetes ärikeskkondades. Näiteks Microsoft on suur e-ettevõte, mis toodab nii tarkvara kui ka digitaalset produkti, müüb seda e-turun­duses ja varustab ennast virtuaalsete tarnekeskkondade vahendusel. MSMarket on firma Microsoft e-varustus­süsteem, mille ostukäive aastas on 5 mld dollarit, toimib 48 riigis ja kokkuhoid tänu e-ärile on 7,3 mln dollarit aastas.

# A.1.9. Kordamisküsimused

# A.1.10 Riigi roll infosüsteemide loomisel

Selle alateema materjale läbi töötades saad teadmised riigi rollist infosüsteemide loomisel.

Infosüsteem on ettevõtte või organisatsiooni info- ja süsteemitöö korralduse, meetodite ning vahendite süs­teem (kogum). Infosüsteem luuakse efektiivsuse tõst­miseks, lähtudes ettevõtte põhieesmärkidest. Ettevõttel või organisatsioonil eksisteerib juhtkonna ja kontori jaoks töökorraldus (sageli organisatsiooni ja tema struktuuriüksuste põhimäärustena), mis sisaldab ka infotöö ja süsteemitöö eesmärke, tegevusprogrammi ning töö metoodikat. Tänapäevane infosüsteem kasu­tab infotehnoloogia vahendeid ja põhiosas mõistame infosüsteemi kui ettevõtet või organisatsiooni koos arvutikasutusega.

# Riigi infosüsteemid

Ülaltoodud määratlus kehtib ka riigi infosüsteemide osas. Riigiasutuste tegevus on oluliselt seotud info kogumise, töötlemise, analüüsi ja väljastamisega, mida nüüdisajal teostatakse enamasti (infokom­munikatsiooni tehnoloogia) vahenditega.

Riigi infosüsteemi moodustavad mitmesugused and­mekogud (riigi põhiregistrid, riiklikud registrid jne), riigiasutuste dokumendihaldussüsteemid, internetipor­taalid ja kõiki eespool toodud rakendusi toetavad info­tehnoloogilise infrastruktuuri elemendid (kohtvõrgud, serverid, tööjaamad jt).

Riigi infosüsteemides peab arvestama ka ko­haliku omavalitsustega, mis on inimestele kõige lähemal asuv avaliku teenuse (või­mu) asutus, ta on ka riiklike andmekogude ja infosüs­teemide andmehõive esimene tasand. Riiklikud and­mekogud hakkavad täiuslikult toimima, kui andmete kandmine digitaalsesse andmekogusse muutub jurii­dilise protseduuri (näiteks sünni registreerimise) reaal­ajas toimuvaks osaks. Riiklike registrite korralik toi­mimine on oluline Euroopa Liidu ühtse infosüsteemi väljatöötamisel. Infoühiskonnas ei ole ääremaid.

# A.1.10 Kordamisküsimused

# Kasutatud materjalid

• "IT juhtimise käsiraamat." Koostanud EBS. Välja andnud Äripäeva kirjastus
• Schgör, P., Brambilla, R. and Amarilli, F. 2004. "PROFESSIONE INFORMATICA: I – Pianificazione, uso e gestione dei sistemi informativi. Competenze interdisciplinari per laapplicazione delle tecnologie del;a informazione e della comunicazione nel mondo del lavoro.". Milan : Edizione F. Angeli. – Translation into English