# Moodul B - Arenduse

# Mooduli eesmärk

Moodul B - Arendus, eeldab eksaminandilt infosüsteemide arenduse ja juurutamise oskusi.

Eksaminineeritav peab:

Aru saama IT süsteemide disaini, spetsifikatsioonide, teostuse, testimise, ühendamise ja juurutamise tehnilistest aspektidest.
Aru saama süsteemiarenduse elutsüklist, arendusprotsessist ja uusimatest arendussuundadest. Hindama ja aru saama relatsiooniliste andmebaaside ja andmeaitade põhimõttest ja kasutamisest.
Aru saama relatsioonilisest mudelist ja päringukeeltest.
Mõistma tarkvara projekteerimise meetodeid ja võtteid, kirjeldama üldiseid andmestruktuure, algoritme ja tõlgendama programmielemente.
Aru saama objektorienteeritud programmeerimise põhimõttest.
Teadma programmide hoolduse probleeme ja seda, kuidas tarkvara dokumenteerida ja testida.
Tundma kasutajaliideste, veebilehtede ja hüpermeediumi projekteerimispõhimõtteid.
Mõista põhilisi HTML ja XML elemente ja teada veebipõhise programmeerimise viise.

# B.1 Tarkvaraarenduse protsessid ja meetodid

# B.1.1 Infosüsteem

# B.1.1.1

Kirjeldada infosüsteemi kui komplekti riistvarast, tarkvarast, püsivarast, operatsioonisüsteemist, rakendusest.

# B.1.1.2

Määratleda ja loetleda süsteemitarkvara näiteid.

# B.1.1.3

Määratleda ja loetleda rakendustarkvara näiteid.

# B.1.2 Tarkvaraarenduse elutsükkel

# B.1.2.1

Kirjeldada tarkvaraarenduse põhilisi etappe.

# B.1.2.2

Võrrelda omavahel klassikalisi tarkvaraarenduse metoodikaid nt koskmudel, spiraalmudel, prototüüpimine, iteratiivne, inkrementaalne arendus.

# B.1.2.3

Kirjeldada tarkvara elutsükli põhietappe analüüsi, teostuse, kasutuse ja hoolduse ning kasutamise lõpetamise seostes.

# B.1.2.4

Koostada tarkvara nõuded ja spetsifikatsioon projekteerimise tarbeks.

# B.1.3 Tarkvara arendusvahendid

# B.1.3.1

Tuua välja tarkvaraarenduse erinevatel etappidel kasutavad töövahendid (nt integreeritud CASE vahendid).

# B.1.3.2

Tuua esile erinevate tarkvaraarendusvahendite tugevad ja nõrgad kohad.

# B.1.3.3

Selgitada lihtsa arendusvahendi kasutamist programmi redigeerimiseks, kompileerimiseks, testimiseks ja silumiseks.

# B.1.4 Süsteemide testimine ja juurutamine

# B.1.4.1

Kirjeldada peamisi tarvkara testimismetoodikaid.

# B.1.4.2

Kirjeldada peamisi tarkvara juurutusfaasi probleeme, näiteks tarkvara paigaldamisel, andmete kolimisel, kasutajate koolitamisel ja neile esialgse toe osutamisel.

# B.1.4.3

Tuua välja erinevate juurutusmeetodite (suur pauk, samm-sammult, pakettmudel, üksuste kaupa (rollout)) tugevad ja nõrgad küljed.

# B.1.4.4

Kirjeldada kasutajajuhendi ja tehnilise kirjelduse (reference) põhiosi.

# B.1.5 Tarkvara paigaldamine, kontroll ja turvalisus

# B.1.5.1

Eristada arendus-, test- ja töökeskkondi, mõista tarkvara paigaldamise, versioonihalduse ja tarkvara levitamise meetodeid.

# B.1.5.2

Tuua välja süsteemi tõrgetega seotud riskid ja pakkuda meetmed, et kaitsta organisatsiooni olulisi andmeid mitmel sh füüsilisel ja menetlustasemel (procedural level).

# B.1.5.3

Kirjeldada igapäevaseid infoturbe alaseid tegevusi, näiteks varundus, juurdepääsu tagamine.

# B.1.6 Tarkvaraarenduse suundumused

# B.1.6.1

Kirjeldada standardseid ja kaasaegseid tarkvaraarenduse meetodeid nt ISO 12207, SEI/CMMI, agiilne arendus.

# B.1.6.2

Aru saada kaasaegsetest tehnilise arhitektuuri arengutest nt kahe- või kolmetasemeline klient-server lahendus, n-tasemeline veebipõhine, teenusepõhine arhitektuur, liidesed.

# B.1.6.3

Kirjeldada kaasaegse IT-süsteemi keerukust ja kuidas sellega toime tulla, nt autonoomsed süsteemid.

# B.2 Andmehaldus ja andmebaasid

# B.2.1 Andmed ja transaktsioonid

# B.2.1.1

Tuua välja vastupidava (durable) andmesalvestuse ja aruandlussüsteemi tähtsus.

# B.2.1.2

Tuua välja, kuidas atomaarsus, järjepidevus (consistency), isoleeritus ja vastupidavus (ACID) aitavad tagada töökindlaid andmebaasi transaktsioone.

# B.2.1.3

Näidata mitmekasutaja-süsteemides projekteerimise ja hoolduse probleeme nt andmete liiasus ja vastuolulisus, terviklus, andmete paindlikkus, samaaegne juurdepääs ja turvalisus.

# B.2.2 Andmebaaside struktuur

# B.2.2.1

Tuua välja erinevused failihaldussüsteemi ja andmebaaside haldussüsteemi vahel (DBMS).

# B.2.2.2

Kirjeldada andmebaasisüsteemi komponente: andmefailid, andmesõnastikud, indeksid, statistilised andmed.

# B.2.2.3

Kirjelda andmebaaside haldussüsteemide kasutamist organisatsioonides ja nende kasutamise eeliseid.

# B.2.2.4

Kirjelda andmebaasi haldussüsteemide komponente: päringukeel, aruandegeneraator, haldusvahendid, paralleeltöö haldus (concurrency control), transaktsioonide haldus, varundus- ja taastevahendid.

# B.2.2.5

Kirjeldada andmebaasi administraatori, projekteerija /programmeerija, kasutaja rolle.

# B.2.3 Andmemudelid

# B.2.3.1

Defineerida andmete abstraheerimine ja selgitada erinevusi füüsilise taseme, kontseptuaalse (loogilise) ja vaate (kasutaja) tasemel.

# B.2.3.2

Selgitada andmemudelite erinevusi: objektipõhine loogiline mudel, kirjepõhine loogiline mudel ja füüsiline andmemudel.

# B.2.3.3

Kirjeldada kirjepõhise loogilise mudeli põhimõtet nt hierarhilise või võrkmudeli abil.

# B.2.3.4

Kirjeldada objektipõhise loogilise mudeli põhimõtet nt olem-relatsioonmudeli või objektorienteeritud mudeli abil.

# B.2.4 Relatsiooniline mudel

# B.2.4.1

Tuua välja relatsioonilise mudeli eelised, nagu mitteliiasus, paindlikkus, skaleeritavus.

# B.2.4.2

Kirjeldada relatsioonilise mudeli olulisi mõisteid: relatsioon, võti, primaarvõti, alternatiivvõti, välisvõti, viidete terviklus (referential integrity).

# B.2.4.3

Selgitada lihtsate näidete varal 1. 2. ja 3. normaalkujule viimist.

# B.2.5 Päringukeeled

# B.2.5.1

Tuua välja erinevused protesuursete ja mitteprotseduursete keelte vahel.

# B.2.5.2

Kirjeldada põhilisi relatsioonalgebra tehteid: valik (select), projektsioon (project), ümbernimetamine (rename), otsekorrutis (cartesian product), ühend (union), konjunktsioon (join), vahe (set difference).

# B.2.5.3

Kirjeldada SQL keele komponente: andmete defineerimiskeel (DDL), andmete manipuleerimiskeel (DML), andmete juhtkeel (DCL).

# B.2.5.4

Aru saada SQL andmete defineerimiskeele käskude toimimisest nt create, drop, alter table.

# B.2.5.5

Aru saada SQL andmete juhtkeele käskude toimimisest nt grant, revoke.

# B.2.6 SQL päringud

# B.2.6.1

Aru saada SQL andmete manipuleerimiskeele käskude toimimisest nt insert, delete, update, select.

# B.2.6.2

Aru saada SQL tingimustest: where, order by, group by.

# B.2.6.3

Tuua välja vaadete kasutamine ja SQL erikäsud nt commit, rollback.

# B.2.7 Andmebaaside haldus ja turvalisus

# B.2.7.1

Kirjeldada kõige olulisemaid andmebaaside halduse toimingud, näiteks skeemi määratlemine, salvetusmahu struktuur ja pöördusmeetodid, skeemi ja füüsilise paigutuse muutmine, andmetele juurdepääsu lubamine.

# B.2.7.2

Kirjeldada konfidentsiaalsuse ja terviklusega seotud probleeme nt tervikluse piirangud, õnnetusjuhtumiga põhjustatud terviklusekadu, õnnetusjuhtumiga põhjustatud järjepidevuse kadu, pahatahtlik andmete poole pöördumine.

# B.2.7.3

Tuua näiteid turvareeglitest näiteks isikuturvalisusest, füüsiliset turbest, operatsioonisüsteemi turbest, andmebaasi turvalisusest.

# B.2.7.4

Kirjeldada taastekavasid, mida kasutatakse erinevat tüüpi vigade korral, näiteks loogiline viga, süsteemi viga, süsteemi ootamatu seiskumine, kettaseadme tõrge.

# B.2.8 Andmeaidad ja andmekaeve

# B.2.8.1

Kirjeldada andmeaida mõistet ja selle komponente.

# B.2.8.2

Määratleda andmekaeve mõiste.

# B.2.8.3

Kirjeldada andmeaida tööpõhimõtted.

# B.3 Programmeerimine

# B.3.1 Tarkvara projekteerimise meetodid ja vahendid

# B.3.1.1

Tuua erinevate programmide projekteerimise meetodite põhijooned, nagu näiteks objektorienteeritud (OO) projekteerimine, ülalt-alla disain, struktureeritud programmeerimine.

# B.3.1.2

Kirjeldada abstraktsiooni kui probleemilahenduse ja tarkvara projekteerimise vahendit.

# B.3.1.3

Tuua välja vanemate tarkvarade projekteerimise erivajadused ja -nüansid, näiteks keeruline struktuur, halb dokumentatsioon, vananenud riist-/tarkvara, ärikriitiline süsteem.

# B.3.1.4

Tuua välja erinevused avatud lähtekoodiga ja kommertstarkvara arenduses.

# B.3.1.5

Tuua välja erinevad litsentseerimise nõuded kommertstarkvarale, avatud lähtekoodiga tarkvarale, vabale tarkvarale ja vabavarale.

# B.3.2 Andmestruktuurid ja algoritmid

# B.3.2.1

Kirjeldada struktureeritud ja struktureerimata andmetüüpe ja erinevaid andmestruktuure: kirjed, massiivid, listid.

# B.3.2.2

Hinnata tüüpiliste otsi- ja sortimisalgoritmide sobivust erinevate andmestruktuuridega.

# B.3.3 Programmeerimiskeeled

# B.3.3.1

Tuua välja programmeerimiskeelte liikide erinevused ja eelised: funktsionaalsed, protseduursed, objektorienteeritud.

# B.3.3.2

Kirjeldada protseduuride ja funktsioonide kasutamist ja tuua välja erinevused väärtuse (call by value) ja nime (viite) järgi (call by reference) väljakutsumisel.

# B.3.3.3

Kirjeldada süntaksi mõistetd ja olulisust programmeerimiskeeltes.

# B.3.3.4

Kirjeldada kompileerivate ja interpreteerivate programmeerimiskeelte erinevust.

# B.3.4 Objektorienteeritud programmeerimine

# B.3.4.1

Kirjeldada objektorienteeritud projekteerimise põhimõtteid.

# B.3.4.2

Kirjeldada objektorienteeritud programmeerimise kontseptsiooni.

# B.3.4.3

Kirjeldada mõisteid klass, objekt, eksemplar, meetod ja nende seost objektorienteeritud programmeerimisega.

# B.3.4.4

Kirjeldada pärimise mõistet ja selle vajalikkust programmeerijale.

# B.3.4.5

Kirjeldada mõisteid abstraktsioon ja kapseldamine (information hiding).

# B.3.4.6

Kirjeldada, kuidas polümorfism aitab korduvkasutatavate komponentide abil kaasa tõhusamale tarkvara projekteerimisele.

# B.3.5 Programmi komponendid

# B.3.5.1

Selgitada sisend- ja väljundkäskude kasutamist.

# B.3.5.2

Selgitada juhtkäskude kasutamist.

# B.3.5.3

Selgitada aritmeetiliste ja loogika tehete kasutamist.

# B.3.6 Testimine

# B.3.6.1

Kirjeldada testimise põhimõisteid: veavõimalus (fault), viga (error), tõrge (failure). Tuua välja kontrollimise, testimise ja silumise erinevad tasemed.

# B.3.6.2

Kirjeldada erinevate testimiste eesmärke ja ulatust: komponendi testimine, süsteemi testimine, vastuvõtueelne testimine.

# B.3.6.3

Tuua välja erinevus staatilise ja dünaamilise testimismetodoloogia vahel ja loetleda automatiseeritud testimisvahendite näiteid.

# B.3.7 Dokumentatsioon ja hooldus

# B.3.7.1

Kirjeldada tarkvaraarenduses ja üleandmisel kasutavat dokumentatsiooni, nt struktureeritud kirjeldus loomulikus keeles (structural English), otsustuspuud, UML diagrammid, programmi kommentaarid, plokkskeemid.

# B.3.7.2

Selgitada dokumenteerimise häid tavasid ja hästi struktureeritud dokumentatsiooni väärtuslikkust.

# B.3.7.3

Selgitada, kuidas dokumenteerida muudatusi tarkvaras ja dokumentatsioonis.

# B.3.7.4

Kirjeldada meetmeid tarkvara kvaliteetseks hooldamiseks nagu koodi ülevaatamine, koodi kommenteerimise reeglid, tehnilised viitedokumendid.

# B.3.8 Programmeerimise näited

# B.3.8.1

Tõlgendada programmilõiku etteantud hüpoteesi alusel.

# B.3.8.2

Leida programmilõigus viga või puudus ja parandada see nõuetele vastavaks.

# B.4 Kasutajaliides ja veebidisain

# B.4.1 Kasutaja ja arvuti vastasmõjud: juhtnöörid ja standardid

# B.4.1.1

Määratleda kommunikatsiooniteooria põhimõisted: saatja, sõnum, vastuvõtja.

# B.4.1.2

Selgitada, kuidas kommunikatsioon toimub ka inimeste vahel ja tuua välja tõhusamad teabe edastamise meetodid.

# B.4.1.3

Defineerida kasutajaliides ja loetleda liideste liike, näiteks tekstiline, graafiline, heliline.

# B.4.1.4

Tuua välja tehnoloogilised vahendid, millega saab infot edastada erinevatele meeltele, näiteks helitüübid, visuaalsed vahendid, digitaalsed lõhnad, kompamine/puutetundlikkus.

# B.4.1.5

Loetleda mudelid kasutajaliidese nõuete ja eesmärkide vastavuse testimiseks.

# B.4.2 Graafiline disain

# B.4.2.1

Selgitada graafika ja animatsiooni mõisted, nende edastuskuju (raster, vektor), digitaalaudio ja –video mõisted, näidata nende erisusi, kasutamist ja standardformaate.

# B.4.2.2

Kirjeldada jooniste, piltide, värvide, animatsiooni kasutamist ja graafilise disaini põhireeglite arvestamist nt tasakaal (balance), kooskõla (harmony), kontrastsus, varieeruvus (variety).

# B.4.2.3

Kasutada üldlevinud pilditöötlusvahendeid lihtsateks toiminguteks: graafiliste objektide suuruse, kuju, värvide, kontrastsuse, läbipaistvuse muutmiseks.

# B.4.3 Veeb ja hüpermeedia: võimalused ja piirangud

# B.4.3.1

Rääkida veebi ja Interneti ajaloost.

# B.4.3.2

Kirjeldada hüperteksti ja hüpermeediumi mõisted ning tuua välja nende tähtsus veebilehtede disainimisel.

# B.4.3.3

Selgitada veebilehtede tavapärased komponendid nt ülariba (top bar), külgriba (side bar), lehekülje sisu, kontaktid, otsing, uuendamise info, navigeerimine.

# B.4.3.4

Kirjeldada erinevate veebipõhiste teenuste kasutamist ettevõttes.

# B.4.3.5

Tuua välja mõningad probleemid, mis on seotud äriettevõtte veebilehe ülalpidamisega.

# B.4.4 Veebidisaini nõuded ja meetodid

# B.4.4.1

Määratleda veebilehe sihtrühma vajadused.

# B.4.4.2

Tuua välja riskid, mis ilmnevad kui ühel lehel on liiga palju sõnumeid.

# B.4.4.3

Loetleda probleemid seoses veebilehel kasutava halva värvilahendusega.

# B.4.4.4

Tuua juhtnöörid kasutajasõbraliku veebilehe loomiseks: loetavus, prioritiseeritud sisu, liikumise lihtsus ja järjepidevus, hetkeasukoha tuvastus.

# B.4.4.5

Kirjeldada veebilehe kvaliteedi hindamise vahendeid: erinevate veebilehitseja võimekus, HTML valideerimine, teksti tihendamine (condence), õigekirjakontroll, graafika optimeerimine (small byte-size graphics).

# B.4.4.6

Selgitada veebilehel lihtsa liikumise nõuet.

# B.4.4.7

Loetleda veebilehe loomise töövahendid.

# B.4.4.8

Tuua välja struktuurskeemide kasutamise vajalikkus ja eesmärk veebilehe disainimisel.

# B.4.4.9

Kirjeldada peamisi veebilehe navigeerimisviise.

# B.4.4.10

Kirjeldada veebilehe loomise etappe ja kasutavaid töövahendeid nt kadreering (storyboard), visand (rough draft).

# B.4.5 Veebilehtede kujundus

# B.4.5.1

Selgitada märgistuskeele mõistet ja kirjeldada HTML peamisi omadusi.

# B.4.5.2

Kasutada põhilisi HTML käske ja selgitada nende täitmist: tugev kujundamine, pehme kujundamine, erisümbolid, eraldajad, joondamine, päised, piltide sildid, taustad, värvid, lingid, loendid, tabelid, vormid, raamid.

# B.4.5.3

Tuua välja teksti kujunduse põhimõtted: kirja suurus, vaba ruumi osakaal.

# B.4.5.4

Loetleda XML põhielemendid ja nende kasutamine, areng HTML-ilt XHTM-ile.

# B.4.5.5

Kirjeldada laadifaile nagu kaskaadlaadistik (CSS) ja laiendatav laadistikukeel (XSL). Mõista nende kasutamist disainimisel.

# B.4.6 Veebipõhine programmeerimine

# B.4.6.1

Kirjeldada kliendipõhise ja serveripõhise tehnoloogia erinevusi ja teada veebiprogrammeerimise vahendeid.

# B.4.6.2

Kirjelda veebipõhiste süsteemide integreerimise võimalikke probleeme.