# Moodul A - Juhtimine

# Mooduli eesmärk

Moodul A - Juhtimine, nõuab eksamineeritava infosüsteemide juhtimise ja kasutamise oskuse tõendamist. Eksamineeritav peab:

Teadma organisatsioonide tüüpe ja tundma IKT kasutamist organisatsioonis kui tõhusate infosüsteemide ja innovatsiooni alust;
Oskama analüüsida organisatsioonide strateegiaid ja äriprotsesse;
Aru saama probleemidest, mis on seotud IKT juhtimisega nt sobiva tehnilise lahenduse leidmine, valik firmasisese või väljast tellitud arenduse vahel);
Oskama hinnata IKT investeeringute lisaväärtust, nt tasuvusuuringu või tulude-kulude analüüsi abil;
Aru saama globaliseerumisest tulenevatest vajadustest ja võimalustest nagu e-äri, virtuaalsed organisatsioonid ja ettevõttetaseme IKT rakenduste uued nõuded ja võimalused;
Mõistma professionaalse toimimise vajadust projektijuhtimisel ja kvaliteedi tagamisel. Mõistma innovatsiooni tähtsust ja probleeme selle elluviimisel;
Aru saama füüsiliste ja virtuaalsete meeskondade töökorraldusest, sotsiaalvõrgustike mõjust ja tähtsusest efektiivsele infovahetusele;
Tundma ja arvestama IKT juriidilisi ja eetilisi aspekte.

# A.1 Organisatsioonid ja IKT rakendamine

# A.1.1 Organisatsioonide tüübid ja struktuurid

# A.1.1.1

Kirjeldada organisatsioonide olulisemaid tüüpe lähtudes nende struktuurist nt hierarhiline ja lamestruktuur, juriidilisest vormist (avalik-, ettevõtlus-, mittetulundussektor); suurusest (VKE- väikese ja keskmise suurusega ettevõte, suurkorporatsioon).

# A.1.1.2

Kirjeldada info tähtsust organisatsiooni põhitegevuse (operational) taktikalise ja strateegilise otsuste tegemisel.

# A.1.1.3

Osata esitada erinevate organisatsioonide töövoogu skemaatilise diagrammina.

# A.1.1.4

Osata kirjeldada tüüpilisi IKT rakendusi organisatsioonides, nagu andmetöötlus, protsesside automatiseerimine, personaalse efektiivsuse tõstmine, teadmiste jagamine, e-kaubandus.

# A.1.1.5

Osata selgitada, kuidas erinev organisatsioonikultuur kajastub IKT rakendamise põhimõtetes.

# A.1.2 Infotöötlus

# A.1.2.1

Eristada andmete ja informatsiooni mõistet.

# A.1.2.2

Kirjeldada kuidas diagrammidel esitada infotöötlussüsteeme läbi nende sisendite, töötluse ja väljundite.

# A.1.2.3

Kirjeldada infosüsteemide kasutamist organisatsioonis, näiteks ettevõtte juhtimissüsteemid, transaktsioonisüsteemid, protsessi juhtimissüsteemid.

# A.1.3 Strateegiline positsioneerumine turul

# A.1.3.1

Selgitada organisatsiooni jagunemist lähtudes majandusharude klassifikatsioonist (EMTAK), positsioonist väärtusahelas, turuküpsusest ja konkurentsisituatsioonist, toodete-teenuste valikust, protsessidest.

# A.1.3.2

Selgitada, kuidas organisatsioon saab kujundada oma toodete ja teenuste tootmisstrateegiat, näiteks projekteerimine tellimuse alusel (Engineer To Order), tootmine tellimuse alusel (Make To Order), koostamine tellimuse alusel (Assemble To Order), tootmine lattu (Make To Stock).Tuua välja selliste strateegiate mõju planeerimisele ja juhtimisele.

# A.1.3.3

Loetleda ettevõtte tööd mõjutavad välis- ja sisetegurid, näiteks rahvusvaheline konkurents, sidusrühmade, keskkond.

# A.1.4 Äriplaan

# A.1.4.1

Tuua välja äriplaani põhiosad ja olulisus investorite vaatenurgast.

# A.1.4.2

Kirjeldada tulemuslikkuse näitajaid. Kirjeldada analüüsitehnikaid nagu SWOT jt, et tagada äristrateegia vastavus turu- ja keskkonnamõjuritele.

# A.1.4.3

Kirjeldada valitud äriplaaniga sobivat IKT lahendust.

# A.1.5 Äriprotsessid

# A.1.5.1

Mõista äriprotsessi termini sisu ja eristada peamisi põhi- ja tugiprotsesse.

# A.1.5.2

Kirjeldada ettevõtte IKT-rakenduste (rakendustarkvarade) tüüpe, nagu ERP-ressursijuhtimine, kliendihaldussüsteem ja eristada äriprotsesse, mida need toetavad.

# A.1.5.3

Eristada äriprotsesse erinevates majandusharudes nagu ehitus, tootmine, rahandus, müük, avalik haldus, teadus- ja arendustegevus.

# A.1.5.4

Osata välja tuua organisatsiooni konkurentsivõimet tõstvaid peamisi strateegiaid, sh teadmiste jagamine organisatsiooni sees ja klienditugi ning näidata, kuidas IKT süsteemid võivad neid toetada.

# A.1.6 IKT tugi organisatsiooni juhtimisele

# A.1.6.1

Kirjeldada juhtkonna rolli ja vastutust strateegilisel, taktikalisel ja operatiivtasandil.

# A.1.6.2

Seostada IKT rakendused vastavate juhtimistasanditega.

# A.1.6.3

Selgitada, mis on organisatsiooni teadmus (know-how, knowledge), mälu ja õppimine.

# A.1.6.4

Kirjeldada otsustamise ja tulemuste hindamise meetodeid, nt Pareto ja kalasaba diagrammid, kriitilised edutegurid, tulemuslikkuse võtmeindikaatorid (KPI), tasakaalustatud tulemuskaart (Balanced Score Card).

# A.1.6.5

Kirjeldada, mida annab juhtimise infosüsteem (MIS) organisatsioonile ja tuua näiteid MIS rakendustest (tarkvaradest).

# A.1.7 Koostöötehnika

# A.1.7.1

Kirjeldada koostöösüsteemide (-tarkvara) eesmärke. Loetleda nende peamised funktsionaalsused. Tuua näiteid koostöötarkvaralahendustest.

# A.1.7.2

Selgitada töövoo juhtimissüsteemide eesmärke ja tuua välja nende eelised vähem formaliseeritud süsteemide nt blogide, arutelufoorumite jms ees.

# A.1.7.3

Tuua välja erinevused virtuaalse rühmatöö ja füüsiliselt samades ruumides paikneva rühmatöö vahel.

# A.1.7.4

Kirjeldada eduka arvutipõhise koostöö rakendamise edutegureid: juhtkonna toetus, liidri olemasolu, organisatsiooni kultuur, tehnilised võimalused, kasutusmugavus, kohandatavus ja tehniline tugi.

# A.1.8 Arvutipõhine koolitus ja e-õpe

# A.1.8.1

Kirjeldada arvutipõhist koolitust ja e-õpet.

# A.1.8.2

Loetleda tehnilised nõuded multimeedia, arvutipõhise koolituse ja virtuaalsete õppeklasside rakendamiseks.

# A.1.8.3

Loetleda e-õppe eelised ja puudused.

# A.1.9 Infoühiskond

# A.1.9.1

Kirjeldada kuidas IKT on ühiskonda muutnud.

# A.1.9.2

Loetleda tegureid IKT kasulikkusest ja kahjulikkusest ühiskonnale.

# A.1.9.3

Selgitada digitaalse lõhe mõistet.

# A.2 IKT juhtimine

# A.2.1 IKT strateegia

# A.2.1.1

Tuua välja IKT strateegia vajalikkus ja selle eesmärk.

# A.2.1.2

Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia ühildamise tähtsust.

# A.2.1.3

Kirjeldada, kuidas IKT saab toetada äri, kui seostada infosüsteemid ja vastavad äriprotsessid.

# A.2.1.4

Kirjeldada IKT saab tõsta organisatsiooni paindlikkust, näiteks IKT kui teenuste sisseostu/outsourcingu võimaldaja (offshoring), tarkvara teenusena (Software as a Service (SaaS)), tegevusvaldkonnapõhised IKT rakendused.

# A.2.1.5

Kirjeldada IKT personali erinevaid strateegilisi rolle: IT-juht (CIO), turvajuht (CSO), teabe/infojuht (Chief Information/Knowledge Officer CKO).

# A.2.2 IKT vajadused erinevates organisatsioonides

# A.2.2.1

Kirjeldada info edastamise meetodeid - näiteks hierarhiline, hajutatud ja sellest tingitud mõju organisatsioonile.

# A.2.2.2

Kirjeldada näiteid, kus on saavutatud vastavus organisatsiooni vajaduste ja IKT lahenduste vahel.

# A.2.2.3

Tuua välja ärikriitilised IKT teenused ja nende komponendid.

# A.2.2.4

Selgitada personaalse infohalduse sisu ja vajalikkust info hankimise, salvestamise, leidmise ja kasutamise hõlbustamiseks.

# A.2.3 IKT lahenduste kaardistamine

# A.2.3.1

Kirjeldada erinevaid IKT rakendusi ja nende põhiomadusi: näiteks transaktsioonide töötlemise süsteem, protsessijuhtimissüsteem, planeerimissüsteem, automatiseerimissüsteem ja otsustussüsteem.

# A.2.3.2

Kirjeldada andmebaaside olulisust transaktsioonide salvestamiseks, andmelao ja ärianalüüsi vahendina.

# A.2.4 IKT arendus organisatsiooni sees, IKT süsteemide sisseost (Outsourcing).

# A.2.4.1

Tuua välja erinevad aspektid, mida tuleb arvestada IKT süsteemide arendamisel organisatsiooni sees: töötajatega seotud, tehnilised ja rahalised aspektid.

# A.2.4.2

Tuua näiteid IKT hangetest või outsourcing’ust (välise teenusepakkuja kasutamisest).

# A.2.4.3

Loetleda kõige olulisemad ärilised põhjused välise teenusepakkuja kasutamiseks.

# A.2.4.4

Loetleda sisemise IKT arenduse eelised ja puudused võrreldes teenusepakkuja kasutamisega.

# A.2.4.5

Tuua välja peamised argumendid, mida tuleb analüüsida enne sisemise arendamise või väljast sisseostmise valiku langetamisest.

# A.2.5 Personalijuhtimine

# A.2.5.1

Kirjeldada erinevaid rolle infosüsteemi arenduses ja halduses: süsteemianalüütik, ärianalüütik, tarkvaraarendaja, võrguadministraator, andmebaasi administraator.

# A.2.5.3

Tuua välja arenduse outsourcingu eelised ja puudused personali aspektist vaadatuna.

# A.2.5.4

Selgitada kvalifitseeritud personali hoidmisega seotud küsimusi, näiteks personalipoliitika, töötajate liikuvus, töökeskkond, tasustamine, karjäärivõimalused.

# A.2.6 Kvaliteedijuhtimine

# A.2.6.1

Kirjeldada kvaliteedinäitajaid infosüsteemide kvaliteedi hindamisel.

# A.2.6.2

Tuua välja peamiste kvaliteedijuhtimise meetodite ja raamistike põhimõtted: Terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM), CMMI (Capability Maturity Model Integration) tootearenduse küpsuse mudel, ISO standardid, Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutuse EFQM mudel, Avaliku sektori hindamisraamistik (CAF).

# A.2.6.3

Määratleda peamised infosüsteemi madala kvaliteediga seotud riskid.

# A.2.6.4

Selgitada IKT investeeringute jälgimise ja hindamise vajalikkust.

# A.2.6.5

Kirjeldada omamise kogukulu (TCO) mõistet ja loetleda tüüpilised kuluartiklid.

# A.3 IKT väärtus

# A.3.1 Kliendi mõiste

# A.3.1.1

Selgitada sidusrühmade (stakeholder) mõistet.

# A.3.1.2

Eristada kliendi mõiste erinevaid tähendusi - väline ostja, projekti sisetellija (project sponsor) ja IKT teenuste kasutaja.

# A.3.2 Äriplaanid ja infosüsteemide tasuvuse hinnauuringud

# A.3.2.1

Mõista, miks ja kuidas IKT peab toetama organisatsiooni äriplaane.

# A.3.2.2

Kirjeldada infosüsteemi otstarbekuse ja tasuvuse hindamise samme infosüsteemi planeerimisel ja vastavuse tagamisel ärivajadustega.

# A.3.2.3

Määratleda majandusliku tasuvuse mõiste.

# A.3.2.4

Määratleda tehnilise otstarbekuse ja -teostatavuse mõiste.

# A.3.2.5

Määratleda organisatsioonilise teostatavuse mõiste.

# A.3.3 IKT kulud ja tulud

# A.3.3.2

Kirjeldada IKT rakendamisest saadavaid efetkte ja nende hindamist: otsesed tulud (kulude vähenemine, tähtaegade lühenemine jne) ja kaudsed efektid (töötajate rahulolu, parem kuvand jne).

# A.3.3.3

Kirjeldada ja mõista investeeringute ja tegevuskulude erinevust.

# A.3.4 Infotehnoloogiliste lahenduste tulude ja kulude hindamine

# A.3.4.1

Selgitada ja mõista infosüsteemiga seotud kulude ja tulude hindamise strateegilist tähtsust uue lahenduse juurutamise eel, juurutuse ajal ja peale juurutamist.

# A.3.4.2

Kirjeldada uute IT-lahenduste hindamise põhilisi meetodeid (teostatavuse ja tasuvuse uuringud, investeeringu tasuvuse hindamine, pilootprojektid, kasutajate uuring jne).

# A.3.4.3

Loetleda hõlpsasti ja raskesti mõõdetavaid IKT tulusid ja kulusid.

# A.4 Ülemaailmne majandusvõrgustik

# A.4.1 Globaliseerumise võimalused

# A.4.1.1

Defineerida globaliseerumise mõiste ja sellest johtuvad võimalused ärile.

# A.4.1.2

Kirjeldada interneti ärilist väärtust äriorganisatsioonidele.

# A.4.1.3

Intraneti ja ekstraneti võimalused ja vajalikkus.

# A.4.2 Protsesside muutmine üleminekul e-ärile

# A.4.2.1

E-äri olulisemad mõjurid organisatsioonidele.

# A.4.2.2

Selgitada, kuidas saab kasutada IKT-d organisatsioonis muutuste läbiviimiseks.

# A.4.2.3

Selgitada, kuidas luua e-äris tõhus klienditeenindus ja hallata kliendisuhtlust.

# A.4.3 Kliendikesksus ja virtuaalsed organisatsioonid

# A.4.3.1

Selgitada virtuaalorganisatsiooni mõistet ja kuidas virtuaalsed organisatsioonid toimivad.

# A.4.3.2

Kirjeldada, kuidas IKT võib muuta organisatsiooni piire ja kuidas seda saab kasutada organisatsiooni paindlikumaks muutmisel.

# A.4.3.3

Selgitada üksiku unikaalse tarbija mõistet e-äris ja tuua välja selle mõju tehnoloogiale.

# A.4.4 Ettevõtte rakendused

# A.4.4.1

Kirjeldada kliendihaldussüsteemi (CRM) eesmärki ja kasutamise võimalusi.

# A.4.4.2

Kirjeldada tarnekanalite halduse süsteemide (SCM) eesmärki ja funktsionaalsust.

# A.4.4.3

Kirjeldada ettevõtte ressursijuhtimise (ERP) süsteemide eesmärki ja funktsionaalsust.

# A.5 Projektijuhtimine

# A.5.1 IKT projektide eripärad

# A.5.1.1

Kirjeldada, kuidas IKT projektid erinevad teistest äriprojektidest muutuste mahu, edenemise mõõtmise raskuse, projekti väljundi mittemateriaalsuse ja klientide poolt IKT vähese mõistmise tõttu.

# A.5.1.2

Selgitada projektijuhtimise sisu erinevate ülesannete puhul (näiteks arendusprojekt, ainult juurutusprojekt, segaprojektid jms).

# A.5.1.3

Loetleda olulisemad tegurid, mis tagavad eduka IKT projektijuhtimise.

# A.5.1.4

Loetleda olulisemad tegurid, mis takistavad edukat IKT projekti juhtimist.

# A.5.2 Aeg, maksumus ja kvaliteet

# A.5.2.1

Kirjeldada aja, maksumuse ja kvaliteedi omavahelist seost ja mõju projektijuhtimisele.

# A.5.2.2

Loetleda segavaid tegureid, mis mõjutavad aja-, kulude- ja kvaliteedi näitajaid IKT projektides.

# A.5.2.3

Kirjeldada projekti edenemise hindamise meetodeid erinevates IKT projektide tüüpides.

# A.5.3 Projekti organisatsioon

# A.5.3.1

Kirjeldada projektorganisatsiooni elemente, nt tööjaotus, alltöövõtu struktuur, organisatsiooni struktuur, vastutusmaatriks.

# A.5.3.2

Tuua välja vastutusvaldkondade range formaalse jaotuse kehtestamise eelised ja puudused projektis.

# A.5.3.3

Kirjeldada IKT projekti osapoolte rolle nagu juhtrühm, kliendi/tellija (lepingulise poole) projektijuht, spetsialist, peakasutaja, lõppkasutaja.

# A.5.4 Projekti planeerimine, järelvalve ja juhtimine

# A.5.4.1

Projektiplaani struktuuri, sisu ja eesmärgi mõistmine.

# A.5.4.2

Tuua välja peamised projektijuhtimise tunnustatud metoodikates kasutatavad töövahendid: tegevused, seosed, kriitiline tee, Gantt’i diagramm.

# A.5.4.3

Loetleda projektijuhtimist toetavat IKT rakenduste peamised funktsionaalsused.

# A.5.4.5

Kirjeldada projekti juhtimise ja järelevalve töövahendeid nagu tegevused, ressursid, üleantavad tulemused, plaanid, tegelik tööde seis.

# A.5.5 Projektiplaanide hindamine

# A.5.5.1

Kirjeldada riskijuhtimise põhimeetodeid ja mõisteid projektide planeerimise etapis, nt riski hindamine, riskijuhtimine.

# A.5.5.2

Selgitada projekti ulatuse, piirangute, tehniliste ja organisatsiooniliste aspektide võimalikult täpse planeerimise tähtsust ja selle mõju projekti kestusele, maksumusele ja kvaliteedile.

# A.5.5.3

Loetleda projekti eelarvestamise ja kuluarvestusega seotud probleeme.

# A.5.5.4

Selgitada projektide eelarvestamise ja kulude arvestuse põhimõtteid.

# A.5.6 Projektijuhtimine ja lepingute haldus

# A.5.6.1

Loetleda tüüpilised IKT arendusprojekti etapid.

# A.5.6.2

Selgitada projekti dokumentide ametliku ülevaatuse ja heakskiitmise olulisust, nagu töökäsud, töövõtulepingud ja vastuvõtuaktid jt.

# A.5.6.3

Loetleda olulised küsimused, mida peab sätestama lepingus, näiteks üleantav väljundid, tähtajad, maksumus, kasutatavad meetodid, personali kvalifikatsioon, kvaliteedi tagamine, sanktsioonid.

# A.5.6.4

Selgitada miks on olulised vaheetapid, kontrollpunktid ja tulemuste ülevaatused.

# A.5.7 Kvaliteedikontroll

# A.5.7.1

Loetleda kvaliteedijuhtimisest tulenevad kasud ja efektid.

# A.5.7.2

Tuua välja mõõdikud, mida saab kasutada IS /IKT kvaliteedi mõõtmisel nagu kliendirahulolu, töökindlus, turvalisus, vigade puudumine jt.

# A.5.7.3

Kirjeldada projektijuhi, kvaliteedijuhi ja kvaliteedi juhtrühma rolle projektorganisatsioonis.

# A.5.7.4

Kirjeldada tarkvara kvaliteedihindamise meetodeid nt testimistehnikad.

# A.5.8 IKT ja innovatsioon

# A.5.8.1

Kirjeldada innovatsiooni mõistet.

# A.5.8.2

Tuua välja innovatsiooniga seonduvad keerukused organisatsiooni ja selle juhtimise aspektist.

# A.5.8.3

Tuua välja tingimused, mis toetavad innovatsiooni infosüsteemide arenduses, nt lame organisatsioonistruktuur, avatud suhtlemise soodustamine, paindlike ülesannetega meeskondade loomine jms.

# A.6 Koostöö ja kommunikatsioon

# A.6.1 Meeskonnad

# A.6.1.1

Selgitada mõisteid grupp ja meeskond ning kirjeldada nende motivatsiooni erinevust.

# A.6.1.2

Selgitada erinevaid rolle meeskonnas sh tulemuse saavutamisel ja meeskonnatöö toetamisel.

# A.6.1.3

Tuua välja peamised probleemid, mis takistavad koostööd.

# A.6.2 Ülemaailmsed hajus meeskonnad

# A.6.2.1

Kirjeldada eeliseid, mida on võimalik saavuda ülemaailmselt hajutatud organisatsioonide ja meeskondadega.

# A.6.2.2

Loetleda tüüpilised ärivaldkonnad, mille puhul saab rakendada ülemaailmselt hajutatud meeskonda.

# A.6.2.3

Tuua välja ülemaailmselt hajutatud meeskondadega seonduvad keerukused organisatsiooni ja juhtimise aspektist.

# A.6.3 Sotsiaalvõrgustikud

# A.6.3.1

Kirjeldada sotsiaalvõrgustikke, nende ülesehitust, nende põhiomadusi ja kasutatavaid tehnoloogiaid.

# A.6.3.2

Kirjeldage sotsiaalvõrgustike rakendamist erinevatel ärilistel eesmärkidel nagu uued reklaami- ja marketingivõimalused, uute ärivõrgustike loomine, tõhusam koostöö virtuaalkeskkonnas.

# A.6.3.3

Selgitada sotsiaalvõrgustike mõju uute koostöövormide ja suurema sotsiaalse kaasatuse tekkimisele.

# A.6.4 Muudatuste juhtimine

# A.6.4.1

Kirjeldada tõhusa kommunikatsiooni olulisust ühiste eesmärkide saavutamisel.

# A.6.4.2

Kirjeldada isikutevahelise suhtluse vorme ja näidata vajadust ühtse sõnavara ja IKT terminoloogia järele.

# A.6.4.3

Loetleda tegureid, mis toetavad uue tehnoloogia omaks võttu.

# A.6.4.4

Loetleda põhjusi, miks inimesed võivad olla muutustele vastu.

# A.6.5 Audiovisuaalsed vahendid

# A.6.5.1

Loetleda töös kasutatavad audiovisuaalseid töövahendeid ja võimalusi.

# A.6.5.2

Tuua välja tööalad, kus on otstarbekas kasutada audiovisuaalseid vahendeid.

# A.6.5.3

Tuua välja audiovisuaalsete vahendite eelised.

# A.6.5.4

Loetleda tehnilised nõuded, mis on vajalikud audiovisuaalsete vahendite kasutamiseks.

# A.7 Juriidilised ja eetilised küsimused

# A.7.1 Intellektuaalne omandiõigus

# A.7.1.1

Selgitada intellektuaalse omandi mõiste.

# A.7.1.2

Tuua välja intellektuaalse omandi rikkumise liigid.

# A.7.1.3

Loetleda meetodeid, mille abil saab intellektuaalset omandit kaitsta.

# A.7.1.4

Selgitada autoriõiguste ja nende omaniku mõistet IKT valdkonnas.

# A.7.1.5

Selgitada enamlevinud autoriõiguse rikkumise viise.

# A.7.2 Juriidika

# A.7.2.1

Kirjeldada peamisi juriidilise küsimusi IKT valdkonnas, nagu privaatsus, autoriõigused, tarkvara litsentsid, lepingud.

# A.7.2.2

Tuua välja peamised põhimõtted, mis on toodud IKT-d puudutavas Eesti seadusandluses.

# A.7.2.3

Tuua välja peamised põhimõtted, mis on toodud IKT-d puudutavas EL seadusandluses.

# A.7.3 Eetika ja eetilise käitumise reeglid IKT valdkonnas

# A.7.3.1

Tuua välja, kuidas kõiki otsuseid saab kaaluda kas ärilistest, eetilistest ja moraalsest põhimõttest lähtudes.

# A.7.3.2

Selgitada IKT süsteemide kasutamisega seonduvaid isikliku ja tööalase privaatsuse küsimusi.

# A.7.3.3

Loetleda levinud teemad, mida käsitletakse ametialase käitumise reeglites ja eeskirjades seoses IKT süsteemide kasutamise ja arendamisega.

# A.7.4 Turvalisus

# A.7.4.1

Tuua välja võimalikud ohud IKT taristule.

# A.7.4.2

Selgitada konkreetseid meetodeid ja tehnoloogiaid, mis kaitsevad infosüsteemi ebaseadusliku, pahatahtliku rünnaku ja juhusliku rikkumise eest.

# A.7.4.3

Kirjeldada infoturbe reeglite eesmärki ja kohaldamisala.

# A.7.4.4

Selgitada, mis on IKTturvajuhi roll.

# A.7.4.5

Eristada turvatasemeid ja seostada neid ohtude ja riskide tõsidusega.

# A.7.4.6

Selgitada kirjeldatud ohustsenaariumi jaoks sobilikke turvakaalutlusi ja -meetmeid.

# A.7.5 Tervis ja ohutus

# A.7.5.1

Kirjeldada IKT kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse teemasid, näiteks teravad servad, tulised tasapinnad, kasutus- ja utiliseerimistingimused, mitmesugused lained, elektrilöögid, kaablid, ekraanivirvendus, (nt hiire) ülekoormusvigastused.

# A.7.5.2

Loetleda tegevusi, mis võimaldavad minimeerida või kõrvaldada IKTga seonduvaid töötervishoiu ja turvalisuse riske.

# A.7.5.3

Tuua välja Eesti ja Euroopa Liiduseadusandluse põhiseisukohad, mis puudutavad töötervishoiu ja -turvalisusega seotud riske.